Kalm: reisijate arv jätkab kasvamist, kaubavood stabiliseeruvad
Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm prognoosib tänavuse kümne miljoni reisija rekordi purustamist järgmiseks aastaks. Täpsemalt loodetakse järgmisest aastast kolm protsenti suuremat reisijatearvu kui tänavu, kokku 10,5 miljonit inimest. Muuhulgas kasvab ka kruiisituristide arv. Tänavu võttis Tallinn vastu 271 kruiisilaeva, mille pardal oli ligi 475 000 turisti. Järgmisel aastal külastab Tallinna aga 315 kruiisilaeva, mille pardal on umbes 520 000 reisijat, seega kasvab kruiisituristide arv ligi kümme protsenti. "Reisijate arv meie prognooside järgi jätkab kasvamist. Loomulikult see kasv ei ole nii väga suur, aga trend on jätkuvalt kasvav," kinnitab Kalm ERR.ee-le. "Laevanduses on uus trend: laevad lähevad üha suuremaks, nii reisi- kui ka kaubalaevad." Lisaks tuleb ära teenindada kaks miljonit reisijat, keda suursaarte vahet transporditakse. Ehkki algus kujunes korruptsiooniskandaalist venima jäänud laevaehituse tõttu konarlikuks, usub Kalm, et järgmine aasta, mil valmis saavad ka ülejäänud kolm uut laeva, tuleb parem ning teenus suudetakse sujuvalt tööle saada. Kaubavood stabiliseeruvad Kui reisijatevedu on Tallinna Sadamale aasta-aastalt üha rõõmustavamaid numbreid toonud, siis transiit seevastu on ära kukkunud Venemaa turu pärast üha alla käinud. Nüüdseks on põhi käes ja Kalmu kinnitusel saavutatud stabiilsus. "Loodame, et järgmine aasta on stabiliseerumise aasta kaubavoogudes," kinnitab Kalm. Prognooside kohaselt stabiliseeruvad kaubavood 2017. aastal 20 miljoni tonni ümber. Seejuures jätkab vedellast ehk kütused transiidis endiselt vähenemist, ent puistlasti, konteinerite ja ro-ro ehk veeremi veoga loodetakse see kadu tasa teha. Ehkki tänavused transiiditulemused ei ole lõplikult koos, kinnitatakse Tallinna Sadamast, et mullusest need suurt ei erine: Venemaa oli 2015. aastal transiidis endiselt suurima osakaaluga lähteriik, millele järgnesid Soome ja Leedu. Transiidi peamisteks sihtriikideks olid USA, Holland ja Soome.  Kalmu kinnitusel on üheks uueks trendiks kaupade mitmekesistumine. "Tuleb veel uusi kaubagruppe juurde. Muuga on multifunktsionaalne sadam, seal võime käidelda väga erinevaid kaupu, nii et on väga hea, kui munad on mitmes erinevas korvis," ütleb ta. Kinnisvaraarendus algab D-terminalist Ambitsioonika kinnisvaaraarenduse plaaniga riigiettevõte loodab suveks oma Vanasadama ala arendusplaaniga või "masterplaaniga" nagu nad ise seda kutsuvad, valmis saada. Esmajärjekorras tahetakse selle alusel alustada Tallinkit teenindava D-terminali renoveerimis- ja laiendamistöödega, et kasvavate reisijahulkadega toime tulla, kuivõrd valmis saab Tallinki uus kiirlaev Megastar, mille tarbeks on tulnud sadamaala juba ümber ehitada. Kalmu hinnangul kergitab Megastar ka reisijatehulka. "Kindlasti Megastar seda motiveerib – kõik tahavad uut laeva proovida," usub Kalm. "See eeldab palju uusi investeeringuid – tegemist on suure ja moodsa laevaga –, autosid laaditakse kahelt rambilt, pidime autodele uue rambi ehitama sadamasse," kirjeldab ta ettevalmistusi. Kalm usub, et suuri liiklusummikuid Megastari liiniletulek endaga kaasa ei too. "Oleme teinud ühe ajutise lahenduse, et võtta Megastar vastu - teeme vahepeal ühe veokite tagavaraplatsi. Arvame, et väga suurt probleemi ei teki," rahustab Kalm. D-terminali ehitustöödega loodetakse algust teha juba 2017. aasta lõpus, samuti peaks esmajärjekorras minema töösse parkimismaja ehitus. Esimesed ehitusplaanid hõlmavadki sadama taristut, äri- ja elamuhoonete ehitus tuleb hilisemates etappides, ehkki mõningaid töid saab teha ka paralleelselt, kinnitab Kalm. Selliseks polüfunktsionaalseks ehitiseks on näiteks sild üle Admiraliteedi basseini, mille arhitektuurikonkurss ja ehk ka ehitusprotsess loodetakse järgmisel aastal välja kuulutada. Kokku koosneb arendusplaan üheksast etapist. Senised ümberehitused on hõlmanud nii sadama loode- kui ka lõunaosa, kus on liiklust ümber korraldatud, et autod senisest kiiremini laevale ja laevalt maha saaksid sõita. Rakendumisel on nn targa sadama lahendus, mis toimib juba suursaarte vahel, kus skaneerimise või telefonikõne peale avaneb turvavärav laevale sõiduks. Kuivõrd see lahendus aga autos olijate arvu kokku ei loe, vajatakse veel inimeste abi, et reisijate arv kindlaks teha ning isikukoodid näoga kokku viia - rahvusvahelises liikluses on karmimad reeglid kui saartevahelises ühenduses. Samas kinnitab Kalm, et ka selle arenduse peale, kuidas automaatselt reisijate arv ja isikusamasus sõidukites tuvastada, mõeldakse väga tõsiselt. Tööd jätkuvad ka 2017. aastal, neist osa on seotud Reidi tee ehitusega. Järjekorras ootavad A- ja B-terminali renoveerimistööd. Järgmine aasta kulgeb ka ettevõtte börsile viimise ettevalmistuste tähe all, nagu näeb ette uue valitsuskoalitsiooni plaan. Kalmul on otsusest hea meel ja ta väidab, et Tallinna Sadam on selleks sammuks valmis, kuigi ettevõtte juhtimine ja protsessid koos aruandlusega on vaja veel läbipaistvamaks muuta.
