Eesti HIV-diagnoosiga inimesi võib olla 1500 võrra vähem
Postimees kirjutab, et kuni 2009. aastani toimunud topeltregistreerimise tõttu võis aasta kohta kirja minna 20–30 protsenti rohkem diagnoose. Lehe andmetel tuleb viga sisse sellest, et kuni 2009. aastani läksid ametlikku statistikasse kirja ka kõik anonüümselt tuvastatud HIV-positiivsed ehk kui anonüümselt testitud inimene läks pärast testitulemuste teadasaamist arsti juurde, võis tema juhtum kirja minna kaks korda – esimest korda isikustamata andmetega, teist korda nime ja isikukoodiga. Nii pole võimatu seegi, et HIV-epideemia kõrgajal, 2000. aastate alguses, mil uute HIV-nakatunute arv ulatus aastas 800–1500 inimeseni, võis ühe inimese kohta kirja minna ka kolm kuni neli diagnoosi, sest üks ja sama inimene võis anonüümse testimise kabinetis positiivse tulemuse saada mitu korda. Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul võib topeltdiagnooside osakaal kõikuda üheksa kuni 34 protsendi vahel, ent tervise arengu instituudi nakkushaiguste ja uimastiseire keskuse juhataja Kristi Rüütli arvutuste põhjal võime rääkida maksimaalselt pisut enam kui viiendikust.
