Riigieelarvesse laekus maksuraha 100 protsenti plaanitust
Võrreldes 2015. aastaga laekus makse 5,5 protsenti enam, teatas rahandusministeerium. “Heameelt teeb ka see, et hoolimata mitme huvigrupi aktiivselt väljendatud kahtlustest laekusid prognoositult ka alkoholi- ja kütuseaktsiis, mille laekumist jälgisime väga hoolikalt kogu aasta vältel,” ütles rahandusminister Sven Sester. Detsembris ulatusid maksulaekumised 534,8 miljoni euroni, mida oli 9,6 protsenti rohkem kui aasta varem detsembris. Sotsiaalmaksu laekus aastaga 6,5 protsenti enam kui möödunud aastal ja riigieelarves oodatu täitus 101,7-protsendiliselt. Eelarve planeeritust suurem laekumine tulenes eelkõige keskmise töötasu kasvust, mis ulatus 5,7 protsendini. Käibemaksu laekus 2016. aastal kokku 1,96 miljardit eurot ning seda oli 5,7 protsenti rohkem kui aasta varem. Eelmise aasta laekumisi mõjutasid lisaks makromajanduslikele teguritele ka maksu- ja tolliameti töökorralduse mõjud – käibemaksu tagastati ettevõtetele eelnevate aastatega võrreldes kiiremini. Käibemaksu laekumise kasv tugineb eelkõige jaemüügile, mille nominaalkasv eelmise aasta 11 kuu kokkuvõttes ulatus 4,7 protsendini ja oli ootustest veidi kiirem. Vähenesid aga valitsussektori investeeringud, kuna Euroopa Liidu käimasoleva seitsmeaastase rahastusperioodi vahendite jõudmine projektidesse pole veel täit hoogu saanud. Samuti mõjutas kaudselt laekumisi ettevõtete aktsiisivarude soetamine, mistõttu on käibemaksu tasumisi edasi lükatud. Sellest tulenevalt jäi eelmise aasta laekumine riigieelarves oodatule 2,4 protsenti alla. Aktsiise laekus rekordsummas Möödunud aasta aktsiisilaekumised olid kõigi aegade suurimad, ulatudes 935 miljoni euroni. Sellest kütuseaktsiisi oli 494 miljonit eurot, alkoholiaktsiisi 251 miljonit eurot ja tubakaaktsiisi 190 miljonit eurot. Aktsiise laekus 2016. aastal kokku 1,2 protsenti kavandatust rohkem, sealhulgas tubakaaktsiisi 2,3 rohkem kui kavandatud, alkoholiaktsiisi 1,2 protsenti rohkem kui kavandatud ja kütuseaktsiisi 0,9 protsenti rohkem kui kavandatud. Aktsiise laekus möödunud aastaga kokku 11,2 protsenti rohkem kui aasta varem. Alkoholiaktsiisi laekus aastaga 13,1 protsenti rohkem kui 2015. aastal, kütuseaktsiisi laekus aastaga 14,3 protsenti rohkem kui 2015. aastal. Aktsiisilaekumiste kasv on tingitud eelkõige aktsiisimäärade tõstmisest möödunud aastal. Veebruaris tõsteti kütuse- ning alkoholiaktsiisi ning juunis tubakaaktsiisi määrasid. Kütuse deklareeritud kogused võrreldes eelneva aastaga kasvasid, kuid alkoholi puhul on vähenenud nii siseriiklik tarbimine kui kasvanud piirikaubandus. Viimane on mõjutanud ka kütuseaktsiisi laekumist, kuid muutused jäävad mõlemal juhul prognoositu piiresse. Tubakatoodete, eelkõige sigarettide, deklareerituavad kogused on vähenenud, kuid prognoositust aeglasemas tempos. Detsembri laekumist mõjutas alkoholi puhul juba ka varumine uute aktsiisitõusude eel.
