Palgapõhised trahvid tõstavad oluliselt raskemate rikkumiste karistusi
Valitsuskabinetti jõudvas memos on ettepanek, et trahviühiku suurus seotakse süüdlase sissetulekuga teatud ohtlikumate väärtegude nagu näiteks joobes juhtimise ja suuremate kiiruseületamiste puhul, kirjutab Eesti Päevaleht. Alates 2018. aastast, kui muudatused võiksid jõustuda, võib keskmise palga teenija saada mõne raskema väärteo eest trahvi isegi kaks korda rohkem kui miinimumpalga teenija. Näiteks juhiloata sõitmise, kui juhtimisõigus on juba peatatud või hoopis ära võetud puhul oli 2015. aastal keskmine trahv 604 eurot, kuid justiitsministeerium eeldab, et sissetulekutel põhineva trahvisüsteemi järgi võiks sellise rikkumise keskmiseks trahviks kujuneda 1812 eurot ehk kolm korda rohkem. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on kuritegude rahalise karistuse määra sissetuleku järgi arvestatud juba aastaid ning sama süsteem võetakse nüüd kasutusele ka väärtegude puhul. "Praegu on veider olukord, kus sõites 1,51-promillises joobes – mis on kuritegu – on sissetulekupõhine karistus, aga kui on 1,49 promilli, siis saab väärteo eest ühetaolise trahvi," tõdes ta.
