Kas pensioniea edasilükkamine on tasuv? Vaata arvutusi!
Vanaduspensioni tähtaegselt vormistamata jätmisel suureneb tuleviku vanaduspension iga edasilükkamise kuu kohta 0,9 protsendi võrra1. Näiteks 2015. aastal oli keskmine vanaduspension 365,60 eurot kuus. Lükates pensioni ühe kuu võrra edasi, tõuseb tuleviku kuupension 3,29 euro võrra. Ühe aastaga lisandub seega 39,48 eurot ja „kaotatud“ summa 365,60 eurot tuleb tagasi ning hakkab puhastulu tootma 9,3 aastaga. Oodatav keskmine järelejäänud eluiga 65-aastastel oli 2015. aastal 18,28 eluaastat ja see ei ole oluliselt muutunud alates 1989. aastast, mil see 65-aastastel oli 14,592. Seega – võrreldes pensionifondidesse kogumisega on pensioniea edasilükkamine tõhusa tootlusega. Vanaduspensione on enamasti igal aastal tõstetud ligi 6 protsenti (indekseeritud), mis ületab inflatsioonitaset. Seega võib lisanduv raha olla tegelikult suurem kui järgnevas arvutuses toodu. Pensionisuurenduse saamiseks pensioni edasilükkamise kaudu ei ole nõutav, et sel ajal tööl käidaks. Ainuke tingimus on, et pension ei oleks ära vormistatud. Juhul kui töötatakse, tõuseb pension täiendavalt lisanduvate staažiaastate eest. Milline ajastus toob maksimaalse tulu? Kui elada pärast pensioniea täitumist veel 10 aastat, siis tasub pensioni vormistamisega viivitada 4 kuud: esialgu saadakse 1462 eurot vähem, kuid edaspidi lisandub iga kuu pensionile 13,16 eurot. Mis 9 aasta ja 8 kuuga toob kokku 64 eurot puhastulu. Kui elada pärast pensioniea täitumist veel 20 aastat, siis tasub pensioni vormistamisega viivitada 5 aastat 4 kuud: esialgu saadakse 23398 eurot vähem, kuid edaspidi lisandub iga kuu pensionile 210,59 eurot. Mis 14 aasta ja 8 kuuga toob kokku 13665 eurot puhastulu. Kui elada pärast pensioniea täitumist veel 30 aastat, siis tasub pensioni vormistamisega viivitada 10 aastat 4 kuud: esialgu saadakse 45334 eurot vähem, kuid edaspidi lisandub iga kuu pensionile 408,01 eurot. Mis 19 aasta ja 8 kuuga toob kokku 50956 eurot puhastulu. Kui elada pärast pensioniea täitumist veel 40 aastat, siis tasub pensioni vormistamisega viivitada 15 aastat 4 kuud: esialgu saadakse 67270 eurot vähem, kuid edaspidi lisandub iga kuu pensionile 605,43 eurot. Mis 24 aasta ja 8 kuuga toob kokku 111398 eurot puhastulu. Lisandub indekseerimisest saadav igakuine tulu. Keskmisest erineva pensioni korral on vastavalt ka summa erinev, kuid tasuvusaeg ei muutu. Seadusemuudatusi ei saa välistada. Miks "paindlik pensioniiga" Eestis ei toimi? Pensioniea edasilükkamise võimalust on Eestis kasutanud vaid 4 protsenti sihtgrupist3 ja osa nendestki ehk vaid suutmatuse tõttu pensionidokumente tähtaegselt vormistada. Pensioni tõstab ka töötamise jätkamine paralleelselt pensioni saamisega, sellisel juhul igal aastal arvestatakse pension ümber suuremaks ja ei teki isiku eluea etteteadmatusega seotud riske. Sama raporti järgi lükkub Hispaanias pension edasi 57 protsenti, Itaalias 37 protsenti, Soomes 20 protsenti ja Tsehhis 16,7 protsenti. Hispaania on saavutanud sellise tulemuse „kahel toolil istumise võimaluse“ välistamise kaudu ja pensionärile ning tööandjale suunatud meetmetega: Töötajat stimuleerivad meetmed. Pensioni maksmine katkestatakse, kui pensioni saav isik asub täiskohaga tööle. On võimalik kombineerida – töötada osalise tööajaga ja saada osaliselt pensioni. Kui on kord juba pensionile jäädud, on igal ajal lubatud uuesti palgatööle asuda. Võrdluseks: Eestis sarnased meetmed puuduvad. Tööandjat stimuleerivad meetmed. Tööandja, palgates üle 60-aastase töötaja, maksab tema pealt ainult 50 protsenti sotsiaalmaksu määrast. Iga järgneva aastaga väheneb sotsiaalmaksukohustus 10 protsenti, kuni nullini. Võrdluseks: Eestis maksab tööandja sotsiaalmaksu 33 protsenti ka palgatud pensionäride pealt. Paindliku pensioniea rakendamiseks on seega tähtis:  Et oleks valikuvõimalus – kui sobivad võimalused siis töötab, muidu liigub pensionile. Peab olema võimalus ka pensionilt uuesti tööle asuda. „Kahe tooli poliitika“, mille kohaselt töötamisega paralleelselt makstakse täispensioni, ei stimuleeri pensioni vormistamist edasi lükkama. Tööandjale rakendatakse stimuleerivaid meetmeid ja maksusoodustusi. Pensionieraldised riigis moodustaks piisava osa majanduse koguproduktist, vastavalt tuleb tõsta vanaduspensione. Eestis eraldatakse vanaduspensionidele 6,9 protsenti SKT-st, Hispaanias 10,5 protsenti ja Saksamaal 10,6 protsenti4. Pensionide ülekulu vältimiseks tuleks nominaalne pensioniiga siiski siduda statistilise elueaga. Mida varem, seda parem.  1 Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 8 lg 3. 2 Statistikaameti aruanne RV045. 3 Euroopa Komisjoni raport „Promoting longer working lives through pension reforms“ 2007. 4 OECD andmed https://data.oecd.org/socialexp/pension-spending.htm. ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
