Elektrist põhjustatud tööõnnetusi oli mullu varasemast rohkem
Võrreldes 2015. aastaga ei ole elektriõnnetuste üldarv oluliselt tõusnud, kuid märgatav on tööõnnetuste arvu suurenemine ehk seitsmelt 12-ni ja traagiliste tagajärgedega tööõnnetuste arvu suurenemine ühelt kolmeni. Elektrist põhjustatud õnnetuste peamisteks põhjusteks on ohutusnõuete eiramine, hooletus ning mittekorras elektriseadmete kasutamine. Enamus õnnetusi ehk 78 protsenti juhtus kodudes või lähiümbruses, 22 protsenti olid tööõnnetused. Kodustes ja sarnastes oludes juhtusid õnnetused elektriohutusnõuete eiramise ja hooletuse tõttu, remonditöödel, katkiste elektrijuhtmete või -seadmete kasutamisel või elektriseadmete kasutamisel mitteettenähtud otsatarbel. Tööõnnetused juhtusid elektritöödel jaotlates ja õhuliinidel ning nende peamiseks põhjuseks oli elektriohutusnõuete eiramine, aga ka mittekorras elektriseadmed, hooletus ja isikukaitsevahendite puudumine. Piirkonniti juhtus õnnetusi kõige rohkem Põhja-Eestis ehk Tallinnas ja Harjumaal ning Ida-Virumaal ehk 72 protsenti kõigist õnnetustest. Elektriõnnetuste tagajärjel kannatanute vanuselises jaotuses eristusid möödunud aastal kolm vanusegruppi ehk väikelapsed (22% õnnetustest) ning vanusegrupid 20-29 (22% õnnetustest) ja 40-49 (18% õnnetustest). Tüüpiliseks õnnetuseks väikelastega oli esemete pistmine pistikupesade kontaktidesse. Elektriõnnetusi toimus ka katkiste juhtmete või pikendusjuhtmete tõttu toas ja õues ning mittekorras või oludele mittevastavate elektriseadmete kasutamise tõttu. Kuna möödunud aastal juhtus palju just elektriga seotud tööõnnetusi, siis tuletab TJA meelde, et kõigil tööprotsessis osalejatel (vastutav isik, tööjuht, tööline) tuleb kinni pidada kehtestatud ohutusnõuetest ja –reeglitest. Eelkõige tuleb enne tööle asumist veenduda, et töökoht oleks ettevalmistatud ning pingetu ja maandatud ning et töötajad kasutaksid töödeks ettenähtud isikukaitsevahendeid. Elektriõnnetuste vältimiseks tuleb järgida ohutusnõudeid Elektriseadmeid tohib kasutada üksnes kasutusjuhendis ettenähtud viisil ja oludes. Nähtava rikkega elektriseadmeid ei tohi kasutada ega jätta laste käeulatusse. Maja või korteri elektrisüsteemi on soovitav paigaldada rikkevoolukaitselüliti, mis kaitseb elektrilöögi ja tulekahju eest. Kui elektriseadme ohutuse osas tekib kahtlus, tuleb pöörduda elektriala spetsialisti poole, mitte hakata seadet ise parandama. Elektritöid võivad teha vastava ettevalmistusega elektritööde tegijad. Lastega tuleb rääkida elektriga seotud ohtudest. Samuti tuleb õpetada lapsi elektriseadmeid õigesti kasutama ning rikkega seadmeid ära tundma. Lisainfo saab TJA kodulehelt http://www.tja.ee/elektriohutus/
