Riigiasutused peavad valmistuma 72-tunnisele kriisile vastupidamiseks
Eelmisel aastal avastas siseministeerium üht analüüsi korraldades, et Eesti riigiasutustel pole suuremat aimu, kuidas mõjutaks nende tööd mõne elutähtsa teenuse, näiteks elektriühenduse katkemine, samuti osutus väikseks valmidus selliste ja ka muude kriisidega toime tulla, kirjutab Eesti Päevaleht. "Arvestades muutunud julgeolekuolukorda ja ühiskonna haavatavust elutähtsatest teenustest on oluline, et asutused alustaksid enda vastupanuvõime suurendamist," seisab ministeeriumitele saadetud kirjas. Üks vastupanuvõime ülevaatamise alus on ka aasta tagasi NATO kaitseministrite kohtumisel heaks kiidetud raport tsiviilsektori valmisoleku kohta ning valitsusasutuste võime vähemalt kolm päeva vastu pidada läheb kirja ka uude riigikaitse arengukavasse. Riigiasutused on saanud ligi 30-leheküljelise küsimustiku, milles tuleb hinnata asutuse valmisolekut kriisiolukordadeks. Esiteks tuleb välja selgitada, mis peab igal juhul toimima, et tagatud oleks riigi toimimine ning tuleb hinnata, kuidas saadakse hakkama, kui personali hulk märkimisväärselt väheneb. "Asutuses peaks olema selge teadmine, kuidas tagatakse kriitiliste ülesannete toimimine, kui puudub suur osa personalist – massilise haigestumise, õnnetuse või muul puhul," seisab küsimustikus. Riigiasutustel tuleb anda enda kohta hinnang, kas saadakse hakkama, kui ei ole võimalik tegutseda oma tavapärases hoones ning analüüsida, kuidas saadakse hakkama pikaajaliste elektrikatkestustega ning kütte, side ja veevarustuse katkemisega ning kuivõrd saab töö jätkuda, kui pole ligipääsu vedelkütustele või infosüsteem on maas. Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõuniku Galina Danilišina sõnul ajendas analüüsi tegema hädaolukorra seaduse uuendamine ja selle puhul kerkinud probleemid. "Selgus, et kõik elutähtsad teenused on omavahel väga tihedalt seotud. See tähendab, et ühe teenuse katkemine võib kergesti viia doominoefektini, mis lööb rivist välja ka teised teenused," märkis ta. Vastupidamise miinimumpiiriks on 72 tundi seatud seetõttu, et kolm ööpäeva on keskmine aeg, millega elektriettevõtjad suudavad oma teenuse pärast ulatuslikku katkestust taastada. Riigiasutustes korraldatav analüüs ei jää ainult paberile ning tehakse ka kriisiõppusi.
