2016. aastal pankrotistunud ettevõtete osakaal oli aegade madalaim
Pankrotistunud ettevõtetes töötas kokku 1320 inimest. Pankrottide hulk kahanes aastaga 12 protsenti. Võrreldes majanduslanguse aastatega on kahanemine märkmisiväärne: aastatel 2009-2010 pankrotistus üle tuhande juriidilise isiku aastas ehk kolm korda rohkem ettevõtteid kui 2016. aastal. Ligi kaks kolmandikku kõigist pankrotistunud ettevõtetest olid varatud, pankrotipesast ei õnnestunud võlausaldajatele midagi tagastada. Enim oli pankrotistunud ettevõtteid majutuse-toitlustuse ja ehituse alal, samuti töötlevas tööstuses ja kommunaalvaldkonnas. Üle kümne pankroti aastas on vaid neljas maakonnas: Harjumaa, Pärnumaa, Tartumaa ja Ida-Virumaa. Pankrotistunud ettevõtete keskmine võlg oli 73 890 eurot ning võlgade kogusumma ligi 25 miljonit eurot, mida võib hinnata suhteliselt väikeseks. Pankrotimenetluseta võlapesadesse jäi ligi 43 miljonit eurot. Püsiv maksejõuetus tuvastati pankrotimenetluse käigus 11 protsendil maksejõuetutest ettevõtetest. Ülejäänud 89 protsenti kustutati registrist ilma pankrotimenetlust algatamata. Maksuvõlaga kustutamisele läinud ettevõtete võlg oli suhteliselt väike, 20 000 eurot. Tüüpilise pankrotistuja portree Enamik pankrotistujaid ei tegutse sisuliselt juba tükk aega enne pankrotti, need on valdavalt väikeettevõtted, millel müügitulu ja varade maht jääb 200 000 euro piirimaile, töötajate arv alla kuue ning kahjum tekkis või kasvas viimasel tegevusperioodil. Omakapitali osakaal onn praktiliselt olematu suure kahjumi tõttu, madalate likviidsusnäitajate tõttu on tekkinud makseraskused, lühiajalisi kohustusi täita pole suudetud. Aasta enne pankrotti on enamikul pankrotistunud ettevõtetel olnud ebaselge reiting (37 protsenti) või on tegevusaruanded esitamata ehk tegevus juba tükk aega puudunud (29 protsenti), kaheksa protsenti pankrotistunud ettevõtetest on olnud vastloodud. "Peamiseks pankrotistumise põhjuseks on olnud mittetoimiv äriplaan," võttis Creditinfo Eesti tegevjuht Alar Jäger kokku. Kümme suurimat pankrotistujat 2016: 1. Mareenos Grupp OÜ (mootorikütuste hulgimüük) 2. G.S.G. Metal AS (metallijäätmete kokkuost ja hulgimüük) 3. FTH Ehitus OÜ (vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitus) 4. Drayton Trade OÜ (metallide vahendamine) 5. Derma Logistics OÜ (hulgikaubandus) 6. Inteka OÜ (mootorikütuste hulgimüük) 7. Tameo MT OÜ (elektrimaterjalide ja -seadmete hulgimüük) 8. Weimer OÜ (põllu- ja metsamajandusmasinate tootmine) 9. Protekton OÜ (metallitoodete tootmine) 10. Siprest OÜ (toidukaupade, jookide ja tubakatoodete hulgimüük) Nende ettevõtete summaarne käive oli 155 miljonit eurot.
