RMK tahab jahiühendustelt tekitatud ulukikahjude eest 28 000 eurot
Arved esitati 39 hektari metsa kahjustamise kohta, kus RMK-l tuleb kevadel uued puud kasvama panna. Tänavu plaanitavad tööd lähevad maksma 30 200 eurot, millest jahiühendused peavad tasuma 28 300 eurot, sest katavad osa kulust tööga. RMK jahindustalituse juhataja Kalev Männiste sõnul tekkis 2016. aastal olulisi ulukikahjustusi vähem kui 2015. aastal, ent taasuuendamist vajavad alad on suurenenud viiendiku võrra. Eelmisel aastal hüvitas RMK-le ulukikahjusid riigimetsas üheksa jahiühendust, nõutav kogusumma oli toona 5400 eurot ning metsakultuure rajati või täiendati 15 hektaril. Põhiline metsakahjustaja on Eesti metsades traditsiooniliselt põder, kes sööb nii äsja kasvama pandud metsakultuuri, aga võib kahjustada ka noorendikku ja latimetsa. "Kõige enam on kahjustatud haavapuistuid, pindalaliselt 49 protsenti kahjustustest. Sellele järgnevad männikud 40%-ga, kusjuures haavikutes puudutavad kahjustused valdavalt latimetsa, männikutes aga alles kasvama pandud puid," ütles Männiste. Maakondadest oli Männiste sõnul enim olulisi kahjustusi Tartumaa, Ida-Virumaa ja Põlvamaa metsades, nende arvele langes 42 protsenti kõigist olulistest ulukikahjustustest. Jahimehed hüvitavad riigimetsas tehtud ulukikahjud RMK-le tänavu teist aastat järjest, vastav kokkulepe sõlmiti pärast 2013. aastal kehtima hakanud jahiseadust. Kokku on RMK sõlminud riigimaa jahindusliku kasutuse lepingu 325 jahipiirkonna kasutajaga. 2016. aastal tekitasid ulukid riigimetsale kahju 536 hektaril, aasta tagasi oli olulisi ulukikahjustusi metsakultuurides, noorendikes ja latiealistes puistutes 654 hektarit. Jahimeestele esitatakse ulukikahjude eest arve juhul, kui kahjustatud ala tuleb uuendada või täiendada ning on selge, et kahjustus on tekkinud RMK-ga sõlmitud lepingu kehtivusperioodil. Kahju hindamise aktile eelneb Keskkonnaameti metsakaitseline ekspertiis.
