Riigiteede liiklussagedus kasvas aastaga 4,5 protsenti
Eelmisel aastal oli põhiteede aasta keskmine liiklussagedus 5033 autot ööpäevas ehk kasv võrreldes 2015. aastaga 4,7 protsenti, tugiteedel 1532 autot ööpäevas ehk kasv 3,5 protsenti ja kõrvalteedel 291 autot ööpäevas ehk kasv viis protsenti. Suurem liiklus on koondunud suuremate linnade või tööstuspiirkondade ümbrusse. Suurima liiklusega teelõik asub jätkuvalt Tallinna linna piiril Tallinn–Pärnu–Ikla maanteel, mille kilomeetritel 13,0-13,8 mõõdeti aasta keskmiseks liiklussageduseks 31 760 autot ööpäevas. Teised suurema liiklusega teelõigud on Tallinn–Narva maanteel kilomeetritel 9,2-11, kus sõidab 29 270 ja Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel kilomeetritel 5,5-8,6, kus sõidab 23 143 autot ööpäevas. Liiklussagedus on põhiteedel viimase 10 aasta jooksul kasvanud keskmiselt 20 protsenti. Suurema liiklussagedusega maanteedest on liiklussagedus enim kasvanud Tallinna ringteel ehk 32 protsenti ja madalaim kasv on olnud Tallinn–Paldiski maanteel viis protsenti. Liiklussagedust ja selle kasvu mõjutavad mitmed tegurid, millest olulisemad on üldine majanduse areng, kütuse hinna muutus, erinevad maksud, kohaliku infrastruktuuri ja maakasutuse areng, teede läbilaskvus jne. Püsiloenduspunkte on Eestis 97, millest 59 asuvad põhiteedel, 35 tugiteedel ja kolm kõrvalteedel. Liiklusloenduse andmed on olulised maanteede projekteerimise ning hooldamise planeerimisel.
