Tulevikus ei pruugi töövaidluse lahendamiseks tunnistajaid vaja olla
Seadus, mille alusel seni on kohtuväliseid töövaidlusi lahendatud, kehtib alates 1996. aastast ega paku piisavaid ja tööturu osapooli rahuldavaid võimalusi töövaidluse lahendamiseks, põhjendas sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Monika Koks ERRile muudatuse vajalikkust. Põhieesmärk on tema sõnul luua ühtsed reeglid, et töövaidlust lahendada lihtsamalt, kiiremalt, odavamalt ning ka pooltele selgemalt. "Kui kehtiva korra kohaselt toimub vaidluse lahendamine töövaidluskomisjoni istungil, siis eelnõu näeb ette uued võimalused töövaidluse lahendamiseks - kirjalik menetlus, lepitusmenetlus ja kompromissi kinnitamine. Töövaidluskomisjonile esitatud nõuetest 90 protsenti on rahalised nõuded, mistõttu võimaldatakse rahaliste nõuete lahendamist ka kirjalikus menetluses," selgitas Koks. Ta märkis, et see annab töövaidluskomisjonile rohkem aega pühenduda keerukamatele juhtumitele. Lepitusmenetlus võimaldab lahendada vaidlust tunnistajateta ja tõendite esitamiseta ning lihtsalt ja kiirelt kokku leppida mõlemale poolele sobivas lahenduses. Kui kompromissi ei täideta, saab pöörduda kohtutäituri poole. Lisaks kaotab eelnõu 2009. aastast muutumatuna püsinud rahalise nõude piirmäära, mis ei ole leidnud praktikas õigustust. "Edaspidi saab töövaidluskomisjoni pöörduda suurema nõudega kui 10 000 eurot. Töövaidluse lahendamise sisulise kvaliteedi tõstmiseks muudetakse töövaidluskomisjoni juhatajale kehtivaid nõudeid ja viiakse need sarnasemaks kohtunikele. Töövaidluskomisjoni juhatajaid atesteeritakse perioodiliselt kord kolme aasta jooksul," kirjeldas nõunik. Seadus on kavandatud jõustuma 2018. aasta 1. jaanuaril. Eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud tööinspektsioon, tööandjate keskliit, kaubandus- ja tööstuskoda, ametiühingute keskliit, advokatuur, juristide liit ning kohtunike ühing. 2014. aastal pöörduti töövaidluskomisjoni 2363 avaldusega ja 2015. aastal 2691 avaldusega. Kohtusse pöörduti vastavalt 375 ja 386 tööõigusega seotud nõudega.
