Reisijad jätavad Läänemere laevadele maha tohutu hulga jäätmeid
Läänemeri on üks tihedama laevaliiklusega piirkond maailmas, millega paratamtult kaasneb ka suur mõju keskkonnale. Igal aastal saabub või lahkub siit ligikaudu 54000 registreeritud alust. Pidevalt viibib Läänemerel umbes 2000 laeva. Jäätmeid tekib laevadel igas tegevuse etapis. Oluline on nende õige käitlus. Kapten Roland Lemendiku sõnul saab laevas kõik alguse reederi kehtestatud jäätmekäitlusplaanist, milles on loetletud erinevad prügi tekkimise viisid, nende kogumise võimalused ja vahendid ja siis ka äraandmise konteinerid, nende mahud, tehnilised võimekused. “Ja kogu see ettevalmistus oleks ju asjatu, kui meeskond ei oleks vastavalt koolitatud,” märgib kapten. Toidujäägid lähevad hundile Rootsilauas on toitu külluslikult. Ja rohkelt jääb seda üle ka sööjatest. Aga erinevalt arusaamast, et üle jäänud toidu võiks visata kaladele, tuleb kõik jäägid hoolikalt käidelda ning kaladele ei jää midagi. Toidu valmistamisel üle jäänud tooraine ja söögikõlbmatuks muutunud toiduained on biojäätmed, mis muu prügi hulka ei panda. Need sööb ära laeva prügihunt. Prügihunt sööb ära kõik pehmemad toidujäätmed. Sellest eraldi kogutakse plast- ja klaasjäätmed. Prügi tekib ka kajutites, sest kuni 2800 reisijat, kes igal reisil laeval aega veedavad, ostavad ja tarbivad, jätavad endast alati ka midagi maha. Nende prügi hulgast leiab ootuspärast: õllerestid ja -purgid, pakendid jmt. Aga kui palju prügi Läänemerel reisijad igal reisil maha jätavad?   Kuhu reisijate tualetipotist ja dušinurgast ära voolanud reovesi Stockholmis jõuab, saate vaadata “Osoonist” esmaspäeval õhtul kell 20.00. Vaata ka teisi “Osooni” lugusid.
