Milles peitub kunstnike aju eripära?
Arvatakse, et heade matemaatiliste ja loogiliste võimetega inimestel domineerib vasem ajupoolkera ning parem ajupoolkera juhtivat loomingulisi tüüpe. Kunstiinimesi eristab teistest hoopis hallaine hulk, näitas ajakirjas NeuroImage ilmunud uurimus.  Belgia Leuveni ülikooli neuroteadlane Rebecca Chamberlain uuris ajukuvamise abil kunstiüliõpilasi ning võrdles neid tudengitega, kes ei osanud üldse joonistada. Selgus, et noortel kunstnikel oli rohkem hallainet kiirusagaras. See ajupiirkond on seotud puudutusaistingute ja visuaalse kujutlusvõimega. Mida paremini noored joonistasid, seda rohkem oli neil valgeainet ja hallainet väikeajus ning muudes liigutusi kontrollivates ajupiirkondades.  Selle täpsed põhjused pole veel selged. Chamberlaini kinnitusel kontrollivad head joonistajad oma liigutusi suure täpsusega. Lisaks on neil laitmatu oskusi säilitav mälu. Uurija sõnul on raske hinnata, kui suur osa kunstiandest on kaasa sündinud ja kui palju õpitav.  Tõenäoliselt on oma osa nii geenidel kui ka harjutamisel. Inimese aju on väga paindlik ning õppimine muudab selle struktuuri. Pidevalt joonistades hakkavad arenema täpseid liigutusi ja nägemist ning kujutlusi kontrollivad ajupiirkonnad.
