Kas vitamiinid pärinevad kosmosest?
Vesi ja teised elu tekkimiseks vajalikud ained võisid Maale jõuda asteroidide ja komeetidega. Ka ainevahetuses oluline B3-vitamiin võib olla kosmilist päritolu, kinnitasid NASA laborites tehtud katsed. Esimest korda leiti molekuli 2001. aastal Kanadasse Tagishi järve kukkunud meteoriidikildudest. Nüüd uuris USA Pennsylvania osariigi ülikooli biokeemik Karen Smith erinevaid süsinikurikkaid meteoriite ja leidis sealt nii vitamiini B3 kui sellele lähedasi molekule. Seejärel jäljendas Smith laboris tähtedevahelised ruumis valitsevaid tingimusi. Uurija suutis näidata, et B3 sai tekkida jääterakestel. Neid leidus ürgses gaasi-, jää- ja tolmupilves  Päikese udukogus, mille kokkutõmbumisel ligi 4,6 miljardit aastat tagasi sai Päikesesüsteem alguse.  Osa tolmust ning jääst muutus komeetideks ja asteroidideks, ülejäänud materjalist hakkasid tekkima esimesed planeedid. Kosmiline kiirgus võis soodustada keemilisi reaktsioone ning nende käigus võisid tekkida ka bioloogiliselt olulised molekulid. Päikesesüsteemi lapsepõlve uurimisel loodavad astronoomid eelkõige asteroididele ja komeetidele. Nende koostis võib olla aegade jooksul kõvasti muutunud. Asteroidikillud võivad meteoriitidena Maale jõuda, kuid tavaliselt võtab nende leidmine aega. Nii võivad need maist päritolu ainetega saastuda. Smithi sõnul pole tema uuritud meteoriitide saastumine Maalt pärineva vitamiiniga tõenäoline. Esiteks leidus meteoriidikillukestes lisaks B3-vitamiinile ka selle struktuurseid isomeere  sarnaseid molekule, mis elusolendite kehas mingit rolli ei mängi. Kui leitud vitamiinid pärineksid Maalt, koosneksid need pigem ainult vajalikest molekulidest ja bioloogiliselt kasutud ained oleksid puudu. Uurija kinnitusel oli meteoriitide uurimisel näha kindel seaduspära  nendes kivitükkides, mis pärinesid vee mõjul muundunud asteroididest, oli vitamiinijälgi palju vähem. Kui vitamiinireostus pärineks ainult Maalt, ei saaks sellist seost tekkida. Uurimus ilmus ajakirjas Geochimica et Cosmochimica Acta.
