Miks metsised kaovad?
Meie metsade uhkeima linnu kurvas saatuses peavad selgust tooma raadiosaatjad. Legend räägib, et enne Teist maailmasõda võis Tallinna turulettidel päevaga kaubaks minna kuni paarkümmend metsist. See tähendab, et neid linde pidi siis ka metsades olema rohkesti. Pärast sõja lõppu oli aga näha, et metsise käsi käib täbarasti. Lind võeti looduskaitse alla ning metsisejaht lõpetati. Hoolimata sellest, et metsiste kaitseks on loodud rangeid kaitsealasid, on lindude arv jätkuvalt tõsises languses. Viimastel andmetel on Eestis 1100  1200 mängivat metsisekukke. Võrreldes 1960ndatega on langus olnud rohkem kui viiekordne ning halvima stsenaariumi kohaselt metsiseid selle sajandi lõpus Eestis enam ei ela. Enne lihavõttepühi pandi esimest korda Eestis traksidega raadiosaatja selga Soomaal elavale metsisekanale.  Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Eesti ornitoloogiaühingu teadlastel on alanud suur uurimisprojekt, mis peaks andma vastuseid päris mitmele metsiste elu puudutavale küsimusele.Mängude aeg Metsisekanad on kukkedest pea kaks korda väiksemad, nende saatja kaalub 50 grammi ning on suuruselt umbes kahe tikutopsi suurune, kukkede saatja on väiksema mobiiltelefoni mõõtu ning kaalub 100 grammi. Teadlaste eesmärk on raadiosaatjatega varustada kuni 16 lindu. Kusjuures väiksema saatja küljes on ka päikesepatarei, mis tähendab, et kui emaslind vaevub päikesevalguse käes liikuma, siis saab GPS-saatja sel ajal laadida. Märtsi lõpust kuni maini on männikutes käimas metsisemängud, kus vanad kuked õhtu saabudes lendavad mängupaika ning jäävad suurte puude otsa ööbima. Pisut enne koitu algab puude otsas häälitsemine, mis on märguandeks, et mäng on alanud. Praeguseks ajaks on kukkede hulka ilmunud ka kanad. See tähendab, et puude otsast tulevad kuked alla maapeale kaklema ning selle tulemusena selgub, kes neist saab kanu viljastada. Meil siin kümne kukega mängud on juba väga haruldased, tavalisemad on mängud, kus on 3-4 kukke, ütles Asko Lõhmus, Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia vanemteadur. Nii võib sellisel mängul juhtuda, et üks võidukaks osutunud metsisekukk paaritab kõik emased. Emaslind haub pojad üksinda ja kannab nende eest hoolt. Üksikema saatus, lisas Lõhmus. Just mängude aega püüavad teadlased ära kasutada, et linde püüda ja neid saatjatega varustada. Kui metsisemängude kohta on teadlastel teavet suurel hulgal, siis raadiosaatjad peaks võimaldama anda vastuse küsimusele, mida teevad linnud mängudevälisel ajal. Üldiselt varju hoidvaid linde võib vahel harva märgata metsasihtidel kruusa nokkimas  väikesi kivikesi on vaja, et linnud saaks seedida.Kes keda sööb? Raadiosaatjatega lindude liikumise jälgimise kõrval on metsiste uurimisprojektis oluline samas piirkonnas elavate kiskjate uurimine.  Näiteks eelmisest aastast on teada, et ilves viis ühest mängupiirkonnast kaasa kaks metsisekukke, mis on juba väga suur kaotus, sõnas Lõhmus. Nii püüavad teadlased metssea ja kiskjate väljaheiteid analüüsides teada saada, kes metsiseid reaalselt ohustavad. Geenimaterjali põhjal on väljaheitest võimalik kindlaks teha nii sööja kui söödu liik. Uurimistöö kolmas osa puudutab metsiste elupaiku. Lõhmuse sõnul on soometsi eelistav lind seoses maade kuivendamisega kaotanud palju eluks sobilikke piirkondi ning Soomaal kolme ruutkilomeetrisel uurimisalal pannakse teadusprojekti tarbeks mõnedes paikades kuivenduskraavid uuesti kinni, et mets taas metsisele sobivalt niiskeks muuta. Lisaks raiutakse katsealadel maha osa alusmetsast, et nähtavust parandada.  Kolme aasta jooksul püüame hakkama saada uurimisprojekti alustamisega, kuid metsiste edasist jälgimist on kavas jätkata ka pärast seda, ütles Lõhmus.
