Kuidas tekitada üliveekindlaid pindu?
Kes ei teaks väljendit "nagu hane selga vesi"? Vihma käes voolavad veetilgad hane seljalt maha ning lind jääb kuivaks. Sama juhtub ka veekindla matkajopega. Laborites on töös materjalid, mis on nii veekindlad, et neid puudutanud veetilgad suisa hüppavad eemale. Sarnase pinna ning vee vaheline kontakt on peaaegu olematu. Selline olukord on võimalik luua eriliste mikroskoopiliste mustritega, näitasid USA Brigham Youngi ülikooli materjaliteadlased. Julie Crocketti laboris loodud super-hüdrofoobsed ehk mittemärguvad pinnad on kaetud tibatillukestest postikeste või ribidega, mille läbimõõt moodustab inimese juuksekarvast kõigest kümnendiku. Sellise kattega materjalid peaksid tulevikus tõhustama soojuselektrijaamade tööd.  Söe või gaasi põletamisel tekkiv aur paneb seal turbiinid pöörlema ning pärast seda kondenseeritakse aur uuesti veeks ning suunatakse tagasi katlasse. Kui kondensaator on kaetud vett tõrjuva kihiga, muutub see protsess kiiremaks ning hoiab kokku aega ja raha. Veekindlatest pindadest on kasu ka mujal. Vett tõrjuv kate hoiaks näiteks lennukitiibu jäätumise eest. Päikesepaneelid võiksid olla mustusekindlad või suuta end vihmasajus ise puhastada. Paljusid rõõmustaksid ilmselt vannitoad, mille seintele ei jääks kuivanud veepritsmeid ega katlakivijälgi. Uurimus ilmus ajakirjas Physics of Fluids.
