Leiti vanimad seemnerakkude kivistised
Austraaliast leitud tillukeste karpvähkide fossiilid üllatasid muistse loomastiku uurijaid - isaste loomade kivistunud kehas on säilinud hiiglaslikud spermatosoidid. Karpvähid ehk on pisikesed lülijalgsed, kelle keha katab karp - kahest poolmest koosnev lubiainest koda. Vähikesed ilmusid Maale juba kambriumis. Tänapäeval elutsevad nad kõikides meredes ja mageveekogudes. 17 miljoni aasta vanused kivistised kaevati välja Riversleigh´piirkonnast Põhja-Austraalias. Sealt on leitud palju huvitavaid lindude ja imetajate fossiile. Välitöid juhtinud Uus-Lõuna-Walesi ülikooli teadlase Mike Archeri sõnul on leid erakordne. Uurija kinnitusel on need vanimad seemnerakkude kivistised, mis kunagi leitud.  Fossiilid võisid säilida tänu nahkhiirtele. Paarkümmend miljonit aastat tagasi kasvas Riversleigh´ piirkonnas vihmamets ja leiukoha juures asunud koopas elutses palju nahkhiiri, kelle väljaheited sattusid pidevalt tiikidesse. Vesi rikastus fosforiga ja see võis soodustada karpvähkide pehmete kehaosade säilimist. Röntgentomograafia paljastas vähkide kehas spermatosoidid. Ülihästi säilinud seemnerakud on umbes 1,3 millimeetri pikkused ehk sama suured kui loomad ise. Tavaolukorras olid hiigelrakud isaste suguteedes korralikult kokku pakitud. Samasugust nähtust esineb ka tänapäevastel karpvähkidel. Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the Royal Society B.
