Kas äike ja Päike on seotud?
Kooli geograafiatunnist on kõikidel meeles, et äike tekib siis, kui sooja ja niiske ilmaga hakkavad tõusvad õhuvoolud tekitama rünksajupilvi. Äikese esinemissagedust võivad mõjutada ka täiesti maavälised tegurid.  Inglise Readingi ülikooli teadlased leidsid Põhja-Euroopa äikeseandmete analüüsimisel seose äikese sageduse ja päikesetuule vahel. Päikese suurema aktiivsuse perioodidel jõuab Maa atmosfääri rohkema laetud osakesi ning sellisel ajal oli Inglismaal äikest ligi 25 protsendi võrra sagedamini. Kasutatud andmed pärinesid ainult Euroopast, kuid uurimuse autori Christopher Scotti kinnitusel peaks leitud seos kehtima ka teiste piirkondade kohta. Mis täpselt pikse paukuma ajab, ei oska atmosfäärifüüsikud veel seletada. Tõenäoliselt mõjutavad Päikeselt saabuvad madala tihedusega osakesed õhukihi elektrilaenguid. Kuna astronoomid jälgivad Päikese aktiivsust pidevalt, saab Scotti sõnul nende andmete põhjal äikesetorme ette ennustada. Novaatori palvel luges ajakirjas Environmental Research Letters  ilmunud uurimust Tartu ülikooli loodusgeograafia doktorant Sven-Erik Enno, kes kaitseb 29. mail doktoritööd Põhja-Euroopa äikesetormidest. Enno sõnul leidsid Readingi teadlased väikese kuid statistiliselt olulise efekti päikesetuule intensiivsuse ja välkude arvukuse vahel Inglismaa piirkonnas. "See on selles osas uus ja huvitav tulemus, et suuremale Päikese aktiivsusele vastas suurem välkude arvukus," selgitas ta.  Varem on oletatud pigem vastupidist. Ühe levinud välgu tekketeooria järgi peab välgu tekkeks äikesepilve tugeva elektriväljaga osa tabama suure energiaga kosmiline gammakiirguse kvant. Sellised kvandid pärinevad väljastpoolt Päikesesüsteemi.  "Kui Päike on aktiivne ja päikesetuul tugev, siis pääseb selliseid kvante Maani vähem ja järelikult peaks ka välku vähem tekkima. Antud uurimuses aga jõutakse seisukohale, et Päikeselt pärinevad suure energiaga prootonid võivad samuti välkusid vallandada nagu Päikesesüsteemi-välist päritolu gammakiirguse kvandid. Ja loomulikult on selliseid prootoneid enam aktiivse Päikese korral. Loomulikult on see esialgne uuring ja piiratud andmestikuga. Kindlasti oleks vaja seda korrata kasutades kogu maailma välguandmeid. Aga tulemus iseenesest on väga huvitav, "kommenteeris Enno.
