Saurused hukutanud asteroid tõigi aastakümnete pikkuse talve
Dinosauruste aeg sai otsa umbes 65 miljonit aastat tagasi. Hiidsisalike kadumise peasüüdlaseks peetakse Maa kokkupõrget suure asteroidiga, mis võis tekitada aastakümneid kestnud talve.  Kui kümnekilomeetrise läbimõõduga asteroid tabas praegust Yucatani poolsaart, tekitas see tohutu lööklaine ning tulekera. Mehhiko lahes möllas hiidlaine. Metsad põlesid. Kokkupõrkel tekkinud kuumuses hakkasid kivimid sulama ning aurustuma, õhku lendas tohutu kogus väävlit ja muid aineid. Tolmu- ja gaasipilved varjasid taimede eest päikese.  See kõik võis nii olla, kuid geoloogid suudavad tõestada ainult osa nendest dramaatilistest sündmustest. Ülejäänud põhinevad seni vaid oletustel.  Näiteks on ülimalt tõenäoline, et tohutu tolmupilv muutis ilmastiku mõneks kümnendiks jahedamaks, kuid nii lühike kliimamuutus ei salvestu kivimites piisavalt täpselt. Nüüd suutsid Hollandi Utrechti ülikooli teadlased arhebakterite jäänuste põhjal näidata, et pärast kokkupõrget hakkas Mehhiko laht kiiresti jahtuma. Johan Vellekoop uuris koos oma kaastöölistega arhebaktereid hõimkonnast Thaumarcheota. Ürgsetel olenditel pole küll tugevat kesta, mis miljoneid aastaid säiliks, kuid nende rakumembraanide ehitus sõltub veetemperatuurist. Membraanides paiknevad lipiidimolekulid on üsna püsiva koostisega ning vajalik proovimaterjal on võimalik kivististest kätte saada. Arhedes sisalduva "keemilise kella" põhjal oli merepõhjas temperatuur enne kokkupõrget umbes 30 Celsiuse kraadi. Pärast kokkupõrget jahenes ookean kuni 7 kraadi võrra. Külm aeg püsis mõned aastakümned ja seejärel hakkas temperatuur uuesti tõusma. See klapib oletatava kliimamuutuse mustriga. Uurimus lisab kaalu teooriale, et hiidroomajate kadumise põhjustas hiigelsuur asteroid. Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.
