Arktika jääs peitub miljardeid tillukesi plastitükke
Maailmameres ujub tohutu kogus plasti, suur osa sellest hulbib ringi paarimillimeetriste tükikestena. Need pärinevad nii kangastest kui koorivatest dušiseepidest ja võivad tekkida ka suuremate plastesemete lagunemisel.  Vaikses ookeanis moodustava mikroskoopilised plastiosakesed tohutu prügisaare. Ootamatult suur hulk plastitükke on lõksus polaaralade merejääs. Kliima soojenemisel hakkavad need sealt vabanema, näitas ajakirjas Earths Future ilmunud uurimus. USA Darthmouthi kolledži materjaliteadlased uurisid 2005. ja 2010. aastal Tšuktsi ja Beauforti merelt kogutud jääproove. Rachel Obbardi uurimisrühma liikmed sulatasid osa jääst üles, filtreerisid saadud vee ning uurisid saadud setet mikroskoobi all.  Ühe kuupmeetri jää kohta leiti kuni 234 tibatillukest prahitükki. Obbardi kinnitusel võivad tegelikud kogused olla veelgi suuremad, sest pruunikad ja läbipaistvad plastitükikesed võisid mikroskoobi all tunduda liivateradena. Üle poole avastatud osakestest moodustasid loodusliku tselluloosi töötlemisel saadavad viskooskiud. Keemilises mõttes pole see plastmass, kuid on siiski tehislik materjal. Seda kasutatakse nii rõivastes, sigaretifiltrites ja mähkmetes. Veel leidus jääs nailonikiude, akrüüli ja teisi plastmasse. Obbardi sõnul on hoovused polaaraladele kandnud tohututes kogustes mikroskoopilist prügi. Kui jää sulamine kiireneb, võib plastikontsentratsioon Arktikas muutuda sama suureks kui kurikuulsal Vaikse ookeani prügisaarel.  Tillukesed plastitükid pole sugugi ohutud. Need koguvad endasse mürgiseid kemikaale ja jõuavad mereloomade kaudu toiduringesse.
