Kuidas tekkis Tšeljabinski meteoor?
Möödunud aasta veebruaris Tšeljabinski linna kohal plahvatanud meteoor tegi palju pahandust  lõhkus tohutult aknaid ja vigastas ligi tuhandet inimest. Kosmiline paharet tekkis kahe suure asteroidi kokkupõrkel umbes 300 miljonit aastat tagasi, näitas ajakirjas Scientific Reports ilmunud uurimus. Aasta jooksul on plahvatuskoha ümbrusest leitud meteoriidikilde. Kõikidel kildudel on lisaks atmosfääris tekkivale sulamiskoorikule vanemaid sulamisjälgi. Järelikult oli osa kivimist sulanud juba ammu enne Maa atmosfääri jõudmist ning kivitükk tekkis kahe suurema taevakeha omavahelisel kokkupõrkel. Venemaa Novosibirski geoloogia ja mineraloogiainstituudi ning Jaapani Sendai Tohoku ülikooli teadlased uurisid kilde põhjalikult ning leidsid üht kindlat tüüpi mineraali - jadeiiti, mis tekib ülikiirel kristalliseerumisel suures kuumuses ning kõrge rõhu all. Liikumisteekonna põhjal oletavad astronoomid, et Tšeljabinski kohal plahvatanud meteoor pärines Apollo-laadsete asteroidide hulgast. Tõenäoliselt murdus see lahti asteroidist 2011 EO40.Nüüd õnnestus meteoriiditükikeste jadeiidisisalduse põhjal  välja arvutada, et Maale jõudnud kild tekkis siis, kui asteroid põrkas kokku ligi 200 meetri laiuse taevakehaga. Too liikus kiirusega 0,4 1,5 kilomeetrit sekundis. Uurimuse autori Shin Ozawa sõnul on tõenäoline, et kokkupõrkel tekkis palju väiksemaid tükke ja teised lendavad siiani kosmoses ringi. Samas plahvatuses tekkinud kivitükid võivad tiirelda üsna sarnasel orbiidil. Asteroidide vöös on arvukalt sarnaseid kivimkehi ja need põrkavad omavahel sageli kokku.
