Kõrvad aitavad näha
Inimese meeli on kerge segadusse ajada. Võime midagi väga valesti kuulda või paneme tee sisse suhkru asemel hoopis soola, sest need näevad sarnased välja. Ometi juhtub selliseid apsakaid haruharva. Meie närvisüsteem valvab hoolikalt, et tajuksime maailma tõepäraselt. Selleks teevad eri ajuosad tihedalt koostööd. Nägemise eest vastutavad ajukoore piirkonnad kasutavad ka kõrvade kaudu saadud infot, näitasid Šotimaa Glasgow´ ülikooli neuroteadlased  Lars Muckli tegi katseid vabatahtlike inimestega, kes kuulasid suletud silmadega erinevaid helisid  linnulaulu, liiklusmüra, ja inimeste kõnesuminat. Samal ajal jälgiti ajukuvamise abil nende ajus toimuvat.  Helide kuulmisel aktiveerusid ka nägemisega seotud ajukoore osad. Need ajuosad hakkasid tööle ka siis, kui katsealustel paluti ette kujutada häälitsevaid linde või tihedat liiklust, kuid ühtegi heli polnud kuulda. Muckli sõnul kinnitab see, et aju eri osad on väga põhjalikult ühendatud. Aju nägemispiirkond kasutab ka kuulmismeele kaudu saadud infot ning suudab selle abil ennustada, mis nägemisvälja ilmub.  Näiteks tänaval mootorrattamüra kuuldes ootame nurga tagant just seda sõidukit. Kui näeksime hoopis hobust, oleksime väga üllatunud. Siiani polnud teada, et inimese aju nägemispiirkonnad suudaksid kasutada kõrvade kaudu saadud infot. Seda on varem näidatud ainult mõnel ahviliigi puhul. Teadmine aitab neuroteadlastel paremini mõista skisofreenikute ja autistide ajus toimuvat. Neil inimestel on tihtilugu probleeme meelte tavatu erksuse või siis hoopis nüristumisega. Muckli sõnul pärineb meelte vaheline tihe koostöö kaugest minevikust. See aitas meie eellastel ennast ohtude eest kaitsta ja ellu jääda. Uurimus ilmus ajakirjas Current Biology.
