Prantsusmaalt leiti 2300 aasta vanune valehammas
Keldi hõimud on kuulsad oma sepakunsti poolest. 2009. aastal Prantsusmaal Le Chêne´i kalmeid uurinud Bordeaux ´ülikooli arheoloogid avastasid midagi erakordset - kõrgest soost keldi naise lõualuusse oli lisatud rauast lõikehammas. Umbes 25. eluaastal surnud naine pärines jõukast ülikute suguvõsast. Sellele viitavad rikkalikult kaunistatud hauakamber ning teispoolsusse kaasa pandud pronksist ja merevaigust ehted.  Naise luustik oli väga halvasti säilinud, kuid hammastest puudus ainult üks. Puuduva hamba koha pealt leiti roostetanud metallitükk. See oli täpselt sama kuju ja suurusega kui teised lõikehambad.  Leitud raudhammas on 400 aastat vanem kui 1990ndatel aastatel Prantsusmaalt Essonne´i linna lähedalt leitud algeline rauast hambaprotees. Tolle omanik oli noor mees, kes oli õnnetul kombel ilma jäänud mitmest purihambast ning tõenäoliselt aitasid raudhambad tal mäluda. Merikarpidest valehambaid on leitud juba Vana-Egiptuse haudadest. Siis asetati neid surnutele suhu ilmselt selleks, et keha oleks hauajärgses elus võimalikult veatu. Loomahambaid või luust voolitud kunsthambaid on leitud Itaaliast etruski naiste haudadest ning keldid võisid sealsed kombed üle võtta.  Hamba leidnud arheoloogid proovisid taastada raudhamba paigaldamise protseduuri ning üritasid välja arvutada, kui sügavale lõualuusse oleks hammas tulnud kinnitada, et see paigal püsiks. Arvutuste põhjal on tõenäoline, et naine oli hambaproteesi saamise hetkel juba surnud.  Hambakujulise raudpulga vasardamine elava inimese lõualuusse on kohutavalt piinarikas ning tekitab tugeva põletiku. Ilmselt lisati hammas surnu suhu selleks, et laip võimalikult kena välja näeks. Kui protees paigaldati naisele siiski juba eluajal, võis see olla kaetud puidu või luuga. Need on paraku hävinud ning nii pole võimalik tõestada, millal täpselt keldi printsess endale raudhamba sai. Uurimus ilmus ajakirjas Antiquity. 
