Kaotatud geenid muutsid katku surmavaks
Ligikaudu 6000 aastat tagasi tekkisid bakteris nimega Yersinia pseudotuberculosis DNA-muutused. Kui varem elasid need mikroobid hiirte soolestikus, siis muteerunud bakterid kolisid elama hoopis kirpude kehasse.  Sarnaseid muutusi tekib looduses pidevalt, kuid too mutatsioon tekitas erakordselt nakkava ja ohtliku katkutekitaja Yersinia pestis. Uus nakkus sai alguse Hiinast ning hakkas kirbuhammastustega jõudsalt lääne poole levima. USA riikliku terviseinstituudi teadlased taastasid haigust tekitava mikroobi tekkeloo ja leidsid üles geenimutatsioonid, mis muutsid katkutekitaja erakordselt kardetud bakteriks. Mõlema mikroobi tekitatud nakkust kannavad närilised. Nendelt liigub see edasi teistele loomadele, kuid levikumehhanismid on erinevad. Soolepõletikku tekitav  mikroob Y. pseudotubeculosis levib saastunud toidu ja veega. Tapvat katku põhjustavat bakterit Y. pestis levitavad kirbud. Kui mikroobi tekitatud haigusnähud aja jooksul aina hullemaks muutuvad, on selle põhjuseks tavaliselt uute geenide lisandumine. Näiteks võib bakter oma DNAsse hankida geenijuppe, mis kaitsevad teda antibiootikumide eest. Katkutekitaja puhul on asi hoopis eriskummaline  see mikroob on geene nii kaotanud kui juurde saanud ning just see kombinatsioon laseb tal kirbuhammustustega levida. Y. pseudotuberculosis elutseb hiirte või rottide kehas ja muutub haigustekitajaks alles siis, kui looma immuunsüsteem nõrgeneb. Siis liigub bakter vereringesse. Kui mikroob satub närilise verd imenud kirbu kehasse, kinnitub ta eriliste kleepuvate valgumolekulidega  soolestiku lõppossa.   Y. pestis elutseb hoopis kirpude soole alguses. See bakter on kinnitumiseks vajalike valkude tootmise võime kaotanud, kuid moodustab kirbu soolepinnale biokile  õhukese limakihi ja elab selle pinnal.  Tema eellane seda ei suuda, sest kolm geeni suruvad limatootmise alla. Katkutekitaja on suutnud nendest geenidest vabaneda. Nii elutseb ta kirbu suule võimalikult lähedal ning saab hammustustega uutele peremeestele edasi kanduda.  Praegu esineb üksikuid katkujuhtumeid Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas, kuid haigus on antibiootikumidega ravitav.
