Kui levinud on süsinikurikkad planeedid?
Maa ja sellele sarnanevad kiviplaneedist koosnevad suuresti rauast, hapnikust, ja ränist. Süsinikku on nendes üsna vähe, näiteks Maa massist moodustab süsinik kõigest 0,005 protsenti.  Väljaspool Päikesesüsteemi leidub planeete, mille süsinikusisaldus on kordades kõrgem. Seda tüüpi planeedid võivad olla ootamatult tavalised, näitas ajakirjas The Astrophysical Journal ilmunud uurimus. Planeedid saavad alguse noort tähte ümbritsevas tolmukettas ja koosnevad tähetekkest üle jäänud osakestest. Yale´i ülikooli astronoomid John Moriarty ja Debra Fischer lõid uudse mudeli, mis jäljendab planeetide tekkimist. Tavapäraselt jäljendatakse tolmuketta arengut mõnel ajahetkel, kuid uus simulatsioon jälgib ketta tekkimist ja selle koostise muutusi pikema aja jooksul. Mudeli järgi tekivad süsinikurohked planeedid palju sagedamini kui seni arvatud.  Süsiniku ja hapniku omavaheline suhe tolmuketta eri osades määrab ära, kus suure süsinikusisaldusega planeedid tekivad. Kui süsinikku on vähe, moodustuvad sellised taevakehad ainult tähe lähiümbruses. Praeguseks on teada tuhatkond planeeti väljaspool Päikesesüsteemi ning vähemalt 3000 taevakeha ootab täpsustavaid vaatlusi, mis lubaks neid planeediks tunnistada. Fischeri sõnul võivad kauged planeedid oma keemiliselt koostiselt olla väga mitmekesised ja Maast väga erinevad. Nende elukõlbulikkuse hindamiseks tuleb aru saada, kas Maa on tüüpiline kiviplaneet või hoopis millegi poolest erandlik.  Maal on süsinikku üsna vähe, ometi dikteerib see element meie planeedi elu ja reguleerib kliimat. Seepärast pakubki huvi, kuidas mõjutab süsinikurohkus teiste planeetide elukõlbulikkust.
