Plastjäätmed tungivad kivimitesse
Maailmameres ja Arktika jääs peitub tohutu kogus plastjäätmeid. Plastmassid jõuavad ka kivimitesse, näitas Ameerika geoloogiaühingu ajakirjas GSA Today ilmunud uurimus.  Kanada Lääne-Ontario ülikooli teadlane Patricia Corcoran kogus Hawaii Suursaare randadest kivistunud tompe, kus vulkaaniliste kivimite tükikesed, liiv ja merikarbid on kokku sulanud plastmassiga.  Tõenäoliselt moodustuvad sarnased kämbud siis, kui matkajad rannal prügi keskel lõket teevad. Sulav plast tsementeerib kivid ja liiva kokku. Kuna geoloogid nimetavad kivikestest ja neid liitvast tsemendist koosnevat kivimit konglomeraadiks, pakkus teadlane uutele moodustistele välja nimetuse plastiglomeraat. Samasugused moodustised võivad tekkida ka näiteks metsatulekahjude ja vulkaanipursete ajal. Corcorani sõnul võib plasti sisaldavaid kivimitükke leiduda paljudes kohtades, kuid tõenäoliselt ei panda neid lihtsalt tähele. Plastiseguste kivimite tekkimine on järjekordne märk antropotseeni ehk kogu Maad hõlmava inimmõjuga ajastu saabumisest. Kaua sellised moodustised püsivad, pole täpselt teada.  Osa plastmasse on üsna püsivad ning merepõhja vajunud ja setetega kattunud plastiglomeraadid võivad seal säilida vähemalt mitusada aastat. Samas sulavad plastid kergesti. Maakoore liikumistes peavad kivimid taluma kõrgeid temperatuure ja seal ei pruugi rämpsuosakesed säilida.  Teadlase oletusel võib osa plastmassidest säilida õhukese süsinikukihina sarnasel moel nagu sadu miljoneid aastaid tagasi kivistunud puulehed.
