Nanosüsinikust kiip asendab ajukuvamise
0,3- kuni 3-terahertsise sagedusega võnkuvad lained tungivad kergesti läbi materjalide ja kudede. Samas on need röntgenkiirgusest ohutumad. Neid saaks kasutada turvakontrollis ja kasvajate avastamiseks. Paraku on terahertslainete tekitamiseks mõeldud laserid kogukad ja töötavad väga madalal temperatuuril. Lisaks on raske leida materjale, mis neelaksid sedasorti kiirgust ja tekitaksid sobivalt mõõdetava signaali. Terahertskiirgust on proovitud koguda ja edastada ränikiipidega. Nanosüsiniku sobivust on siiani katsetatud suuresti ainult arvutimudelite abil. Enamasti on osutunud vajalikuks tekitada tillukesed antennid, mis suunaksid millimeetrist väiksema lainepikkusega kiirgust nanosuuruses torukestele. Nüüd on USA Rice´i ülikooli materjaliteadlased suutnud panna nanosüsiniku terahertskiirgust koguma ja säilitama. Ränile kasvatatud üliõhukesele süsinikukihile on lisatud metalliosakesi ja see suudab terahertskiirgust kinni püüda ka toatemperatuuril. Valmis kiip on ligikaudu millimeetri pikkune ja ligikaudu sada mikromeetrit lai. Uurimuse autori Robert Hauge sõnul saab seda kasutada terahertskiirguse detektorina. Laiemasse kasutusse jõuab selline kiip alles siis, kui sellele saab vajadusel lisada terahertskiirguse allika. Lisaks seotakse see elektroonikaga, mis aitab võimalikult täpselt mõõta sissetulevat signaali. Lisaks tervise- ja turvakontrollile saab sarnaseid detektoreid kasutada tööstuses kontrollida, kui paks on näiteks masinadetailidele kantud värvikiht või kui palju lisatakse ravimitablettidele katteaineid. Uurimus ilmus ajakirjas Nano Letters.
