Toiduga pirtsutajaid ei sööda ära
Paljude liblikaliikide vastsed toituvad ainult üht või kaht liiki taimedel  näiteks väike-koerliblika röövikud söövad ainult kõrvenõgese ja raudnõgese lehti. Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimuse  kohaselt on sellistel toitujatel oma eelis  linnud ohustavad neid vähem. Bioloogid on mõnda aega oletanud, et mida valivam on putukas toidu suhtes, seda vähem peab ta röövloomi pelgama. Kui liblika- või mardikavastne veedab kogu aja ühesugustel taimedel, on tal tõenäoliselt tekkinud nende pinnaga sobiv tõhus varjevärvus. Need, kes liiguvad ühelt taimeliigilt teisele, ei saa olla nende kõikidega võrdselt hästi kohastunud. USA Irvine´i California ülikooli teadlane Kailen Mooney otsustas oletust kontrollida. Ta jälgis koos oma kaastöölistega nelja aasta jooksul ühes metsatukas elutsevaid liblikaröövikuid.  Ligi 40 liigi vastsete toitumisharjumused olid väga erinevad. Mõned sõid ainult ühe taimeliigi lehti, teised seevastu polnud nii valivad. Vaatlused näitasid, et ühel kindlal taimel toituvate röövikute elu on turvalisem ja linnud söövad neid tõesti vähem. Osaliselt on põhjuseks tõesti laitmatu varjevärvus. Lisaks liiguvad kitsa toidusedeliga vastsed vähem ringi ja peituvad lehtede all või muudes kindlates kohtades. Toiduga pirtsutamine kaitseb ka neid liblikalapsi, kel on ere hoiatusvärvus  ogad ja eredad triibud, mis annavad märku mürgisusest või kibedast maitsest. Ilmselt aitab see lindudel meelde jätta, et kehva maitsega röövik on alati nendel taimedel ja sellest loomast tasub eemale hoida. Taimedele on röövikute rahulik elu loomulik kahjulik. Kui linnud vastset arvukust ei piira, saavad taimed tõsiselt kahjustada.
