Kuidas vähendada lennukijälgede kliimamõju?
Lennukijäljed mõjutavad ilmastikku juba aastakümneid. Hoolikalt lennukoridore plaanides saab kliimamõju vähendada, näitas Inglismaa Readingi ülikooli teadlaste uurimus. Lennukijäljed ehk joonpilved koosnevad tibatillukestest jääkristallidest, mis tekivad lennuki heitgaasides oleva niiskuse kondenseerumisel. Need võivad püsida paarkümmend tundi. Hiljutiste uurimuste kohaselt on kunstlikud pilved kliima soojenemises rohkem süüdi kui lennukite toodetav süsihappegaas. Nimelt püüavad lennukijäljed lõksu osa Maalt tulevast infrapunakiirgusest ning muudavad nii ilma soojemaks. Kui õnnestub kaardistada piirkonnad, kus tekib kõige rohkem lennukijälgi, võiks proovida lennuliiklust neilt aladelt eemale suunata. Reeadingi ülikooli teadlase Emma Irvine´i arvutuste järgi mõjub see kliimale hästi isegi siis, kui lennuk lendab pisut kauem ning kulutab rohkem kütust ja toodab rohkem süsihappegaasi. Uurija arvutas koos oma kaastöölistega välja, et tavaline Inglismaalt Hispaaniasse suunduv liinilend tekitab kokku umbes 20 kilomeetrit joonpilvi. Kui nende vältimiseks teha kuni 200 kilomeetri pikkune ring, siis kokkuvõttes selle reisi kliimamõju väheneb. Lennukoridore analüüsides leidis Irvine, et Londonist New Yorki lennates saab lennukijälgi vältida, kui lennata kõigest 22 kilomeetrit tavapärasest rohkem. Uurija sõnul on joonpilvede tekkimise ennustamiseks vaja teada, kui külm ja niiske on õhk. Ilmateenistused koguvad neid andmeid, kuid praegu pole veel täpselt teada, kui pikaks ajaks saab joonpilvede tekkimist ette ennustada. Uurimus ilmus ajakirjas Environmental Research Letters.
