Kuidas aju narkoosist ärkab?
Narkoos on salapärane  inimene on mitu tundi teadvusetu ega tunne valu, kuid ärkab samade oskuste ja teadmistega kui enne. Siiani pole päris täpselt teada, mis juhtub ajuga siis, kui tuimastite mõju kaob. Võiks arvata, et ravimite mõju kahanedes hakkab aju tavapärane elektriline aktiivsus tasapisi taastuma ja inimene tuleb seejärel teadvusele. Operatsiooniunest ärkamine pole siiski nii lihtne, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimus. USA Los Angelese California ülikooli teadlane Andrew Hudson uinutas laborirotid isofluraaniga. Selle aine sissehingamine pärsib kesknärvisüsteemi aktiivsuse ning tekitab sügava narkoosiseisundi. Sama ravimit kasutatakse ka inimeste uinutamiseks. Narkoosis rottide ravimidoosi vähendati samal moel kui inimestel operatsiooni lõpus. Kogu katse jooksul jälgiti näriliste ajuaktiivsust.  Üllataval kombel polnud teadvusele tulek ühtlane ja sirgjooneline protsess. Ärkavad närvirakud hakkasid tegutsema kobarate kaupa ja aktiivsed piirkonnad tekkisid erinevates ajuosades. Aktiivsuspuhangute muster sõltus sellest, kui palju tuimastit oli loom saanud. Hudsoni kirjeldusel tundusid rotiajudes aktiveeruvat omalaadsed kontrollkeskused, mis pidid tööle hakkama, et loom teadvusele tuleks. Kõik ajud pidid need vahejaamad tööle saama, kuid nende aktiveerumise järjekord oli igal loomal erinev. Uurija sõnul peab aju ravimi mõju vähenedes läbima erinevate võimalike aktiivsusolekute rägastiku, kuni lõpuks on saavutatud olukord, mis lubab teadvusele tulla. Kui mõni neist kontrollkeskustest on kahjustatud, pole võimalik ärgata ka siis, kui muud olulised ajuosad on terved. Sarnaste uuringute tegemine lubab neuronite aktiivsuse põhjal ennustada, kas ajukahjustusega inimene tuleb teadvusele või mitte. 
