Mida sõid neandertallased?
Ettekujutus ainult lihast toituvatest neandertallastest võib olla ekslik. Ajakirjas PLoS ONE ilmunud uurimus pakub kaalukat tõendusmaterjali, et meie ürgsed sugulased sõid mitmekesiselt ja armastasid juurikaid ning pähkleid. Neandertallaste toitumisharjumusi on uuritud pikka aega. Nende luude keemilise koostise uurimine kinnitab erinevate  loomaliikide liha söömist. Samuti on enam-vähem kõikidest neandertallaste elupaikadest leitud mammutite, põtrade ja hirvede luid.  Taimetoidu tarvitamist on raskem tõendada. Neandertallaste hambakivist on leitud tillukesi taimeosakesi ja tärkliseteri. Skeptikute arust võisid need sinna sattuda taimetoiduliste loomade maosisu söömisel või siis, kui muistsed inimlased lasid puidust tööriistade valmistamiseks käiku hambad. Massachusettsi tehnoloogiainstituudi teadlased otsustasid uurida neandertallaste väljaheiteid. Ainara Sistiaga kogus pinnaseproove Lõuna-Hispaaniast El Salti piirkonnast. Sealt on arheoloogid välja kaevanud neandertallaste luid, tuleasemeid ja tööriistu. Need pärinevad umbes 50 000 aasta tagusest ajast. Uurija suutis viiest proovist leida molekule, mis tekivad imetajate sooles looma- ja taimerakkude seedumisel. Inimese ja teiste segatoiduliste loomade seedekulglas tekib neid erinevas koguses ja selle põhjal on võimalik eri liikide ekskrementidel vahet teha. Kõikides uuritud väljaheidetes oli märke lihasöömise kohta. Kahes proovis leidus 5ß-stigmastanooli, mis tekib taimerakkude kestade lagunemisel. Seega sõid El Salti iidsed elanikud enamasti liha, kuid nende toidulauale sattus ka taimset kraami. Sistiaga sõnul on tõenäoline, et neandertallaste toidusedel sõltus aastaajast ja kliimast. Pähklite ja viljade küpsemise ajal võisid nad eelistada taimetoitu.
