Šimpansid on moeahvid
Inimene ja šimpans on väga sarnased. Geenid on suuresti samad, inimahvid kasutavad tööriistu ja õpivad üksteiselt kasulikke oskusi. Ka edevus levib ahvikarja seas pea sama kiiresti kui inimeste hulgas. Max Plancki instituudi antropoloog Edwin van Leeuwen avastas Sambias Chimfunshi  kaitsealal välitöid tehes, et osade ahvide hulgas levib komme endale heinakõrs kõrva torgata. Uurija jälgis karja, et aru saada, kas loomad panevad endale rohukõrre kõrva juhuslikult või matkivad üksteist ja miks nad seda teevad. Ligi aasta kestnud vaatluste põhjal ei suutnud van Leeuwen sellele käitumisviisile leida ühtegi mõistlikku põhjust. Kõik kaitseala šimpansid elasid samas piirkonnas, kuid heinaga ehtisid end ainult ühe karja liikmed. Seega on keskkonnatingimuste mõju välistatud. Teadlase sõnul on rohukõrre kandmine kõigest moeröögatus, millele pani alguse üks vana emane loom. Teised hakkasid seda jäljendama ning kandsid kõrt kõrvas ka pärast tema surma. Šimpansid kopeerivad üksteise käitumist. Enamasti on selle taga soov kergemini toitu leida, kuid Sambias kirjeldatu kinnitab, et inimahvid võivad jäljendada ka selliseid tegevusi, mis ei too silmaga nähtavat kasu. Nii naljakas kui see ka ei tundu, sarnaneb ahvide käitumine väga inimestega. Oma olemuselt ei erine rohukõrre kõrvas kandmine mingil kombel inimlikest moehullustest, olgu selleks siis maasikatega kõrvarõngad või teravatipulised kübarad. Uurimus ilmus ajakirjas Animal Cognition.
