Mitu jalga on kängurul?
Kängurud on imetlusväärselt kiired hüppajad, kuid muul ajal näivad nad kohmakate ja abitutena. Nende saba ülesandeks on zooloogid pidanud sööva või kõndiva looma keha toetamist. Ajakirjas Biology Letters ilmunud uurimuse väitel on kängurute saba palju jõulisem kui siiani arvatud ning täidab tõelise viienda jäseme rolli. Kanada Simon Fraseri ülikooli biofüüsik Max Donelan filmis koos oma austraallastest kaastöölistega laboris viit punast hiidkängurut (Macropus rufus). Loomad pandi madalasse ruumi, kus nad ei saanud hüpata, vaid pidid kõndima plastpinnal, millesse paigutatud aparatuur mõõtis kõikide jäsemete ja saba poolt tekitatud jõudu. Selgus, et aeglasel liikumisel töötab känguru saba viienda jäsemena. Saba pakub tuge, kuid aitab ka keha edasi tõugata ning on jõulisem kui esi- ja tagajalad kokku. Donelani kinnitusel on see imetlusväärne, kuna saba ning jäsemed on väga erineva ehitusega. Saba koosneb selgroolülidest, jäsemed seevastu aga pikkadest toruluudest. Samas on känguru sabas erakordselt võimsad lihased ja rakkudes palju mitokondreid, mis varustavad keha energiaga. Uurija oletas, et saba abi kasutamine võimaldas evolutsiooni käigus esijäsemete kahanemist. See omakorda muutis hüppamise erakordselt tõhusaks. Kõige kiiremad kängurud suudavad hüpata kiirusega kuni 70 kilomeetrit tunnis. Täiskäik lülitatakse sisse ainult ohu korral. Toiduotsingutel hüppavad loomad vaid paarikümne kilomeetrise tunnikiirusega. Toituvad ja olesklevad kängurud eelistavad pigem kõndimist. 
