Kas ürgsed viirusnakkused soodustavad kasvajate teket?
Vähiuurijatele on hästi teada Oxfordi ülikooli Richard Peto järgi nime saanud Peto paradoks: vähi esinemissagedus ei sõltu keha rakuhulgast. Kõik loomad - olgu nad hiigelsuured või tibatillukesed - kannatavad kasvajate all. Ometi on suurtel loomadel rakke rohkem ning seega on neil suur statistiline tõenäosus kahjulike mutatsioonide tekkimiseks.  Seda mõttekäiku järgides võiksime oletada, et elevandid ja sinivaalad haigestuvad vähki tihti ja noores eas. Karihiired ja teised pisikesed imetajad aga võiksid olla kasvajatest üldse priid.  Siiski tekib kõikidel neil loomadel kasvajaid. Näiteks hiired on vähialtimad kui inimesed. Põhjuseks on liikidevahelised erinevused DNA kaitse ja parandamise masinavärgi tõhususes. Ajakirjas PLOS Pathogens ilmunud uurimuse väitel on väikeste loomaliikide genoomis rohkem viirustelt pärinevat DNAd ja see võib soodustada kasvajate teket. Inglise Oxfordi ülikooli zoolg Aris Katzourakis otsis koos oma kaastöölistega erinevate imetajaliikide genoomist tillukesi endogeenseid retroviiruseid. Need nakatasid miljoneid aastaid tagasi rakke ning jätsid oma jälje ka mittekodeerivasse DNAsse. 38 imetajaliigi pärilikkusaines uurimisel tuli välja huvitav seos  mida väiksem on imetaja, seda rohkem on tema genoomis retroviirustelt pärinevat DNAd. Näiteks umbes 20 grammi kaaluva koduhiire DNAs on üle 3300 retroviirustele iseloomuliku järjestuse, ligi 300 kilogrammi raskustel delfiinidel on neid keskmiselt 55. Keskmise inimese genoomis on umbkaudu 350 retroviirusele iseloomulikku pärilikkusaine jupikest. Katzourakise sõnul on tõenäoline, et rakku tunginud retroviirused võivad mõnel juhul soodustada kasvajate teket. Tekkiv kahju on kogukamatele loomadele evolutsioonilises mõttes kulukam ja seepärast on just suurtel loomadel tekkinud võimsad kaitsemehhanismid, kuidas DNAsse tunginud kontvõõrastest lahti saada.  Näiteks saavad suurekasvulised loomad hilja suguküpseks ja nende jaoks on eluliselt tähtis lükata vähi tekkimine võimalikult hilisesse tulevikku. Uurimuse kriitikute sõnul on endogeensed retroviirused üks võimalus põhjendada kasvajate esinemissagedust eri liikidel, kuid vähiteket mõjutavad ka paljud teised tegurid. Inimesel on retroviirusi genoomis palju vähem kui hiirel, kuid vähki põeme väga sageli. Näiteks Eestis on vähk surmapõhjusena südame ja veresoonte haiguste järel teisel kohal.
