Linnud lendasid lõunasse keskmisest varem
Soome lahe lääneosas Mandri-Eesti loodetipus Põõsaspea neemel arktiliste veelindude sügisrändeloendust juhtiva Margus Ellermaa sõnul on veelindude ränne sel aastal lõppemas.  Ornitoloog Ellermaa ütles, et tänavu on olnud veelindude sügisränne varajane  nädal kuni kaks graafikust ees.   Viimastel päevadel on järsult lõppenud ränne aulidel, kauridel ja teistel, keda tavaliselt oktoobri lõpus ikka veel hulgi läheb. Ka haned läksid suhteliselt vara, aga eelmisel sügisel läksid nad veel varem, rääkis ta. Siiski tõmmuvaerastel on olnud veel väga hea minek ja käimas on veel kalakajakate ränne. Ligi 80% lindudest, mida Põõsaspea rändeloendustel kohatakse, tulevad Venemaa tundra- ja taigaaladelt.  Margus Ellermaa sõnul võib keskmisest varasema rände põhjuseks olla see, et sel sügisel on puhunud peamiselt pärituuled ja linnud pole pidanud pikalt rändeilma ootama. Samas oli ka kevad ja enamik suvest väga soe ning seetõttu algasid ka pesitsemised tõenäoliselt keskmisest varem. Lisaks kiirendas soe sügis sulgimist ja rändeks vajaliku rasvavarude kogumist.  Arktiliste veelindude rände kohta sel hooajal leiab rohkem infot Eesti ornitoloogiaühingu veebilehelt.  Satelliitkurg jõudis jälle lõunasse  End kureonuks nimetava ornitoloogi, Eesti Maaülikooli vanemteaduri Aivar Leito sõnul jõudis möödunud pühapäeval, 26. oktoobri õhtul Etioopiasse Tana järve äärde kuulus satelliitkurg Ahja 4. Sealsamas oli sookurg ka eelmisel sügisel. Ent sel aastal jõudis ta kohale ligi kuu aega varem.  Põhjus on ilmselt selles, et kui ta Põhja-Valgevenest pikka teekonda lõunasse alustas, valitsesid kogu rändetrassil kuni Etioopiani väga soodsad rändeolud. Ilm oli päikseline ja sajuta ning puhus taganttuul, rääkis ornitoloog Leito.  Seda ära kasutades lendas Ahja 4 ühe hooga  10 päevaga 5100 kilomeetrit    talvitusalani välja. Sealt edasi on Leito sõnul tema lõpliku talvituspaigani Addis Abeba lähistele veel vaid napp 330 kilomeetrit. Praeguseks on ta ilmselt juba ka sinna jõudnud. Seal on tal nüüd aega mõnusalt toituda ja aega veeta kuni järgmise aasta veebruari-märtsini, mil tuleb tagasi koduteele asuda, lausus Leito.  Kui Eesti Maaülikooli ornitoloogid ja ETV ühisekspeditsioon selle aasta jaanuaris sookure talvekorteris Etioopia pealinna Addis Abeba lähistel ekspeditsioonil käisid, sai ka vähemalt osaliselt selgeks, miks Ahja 4 eelistab Lääne-Euroopa rändeteele kaks korda pikemat rännakut Ida-Aafrikasse. See on nii sellepärast, et Etioopias on kurgedele tõeliselt head toitumis- ja puhkamistingimused ning sobiv kliima, mis sarnaneb Eesti keskmisele suvele Huvitav on ka see, et meie teine satelliitsookurg Savimäe on juba kevadsuvest alates jätkuvalt Ida-Ungaris Hortobagy rahvuspargi aladel ning on vähe ringi liikunud, lisas Leito. Erinevalt Ahja 4-st esindab Savimäe sookure elustrateegiat, et mida vähem rändele aega ja energiat kulutada seda parem. Koos kinnitavad nad, et sookurg on üks leidlik ja plastiline liik, kes võib olla nii kõva kaugrändur kui ka suhteliselt väheliikuv lähirändur, ütles teadur. Ta arvab, et mõlemal strateegial on omad head ja vead, aga tervikuna suurendab see sookure kui liigi ellujäämispotentsiaali muutuvates kliima- ja antropogeensetes oludes. Vaata rändekaardilt, kus saatjatega Eesti rändlinnud praegu liiguvad. 
