Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks
Inimese kehas elab tohutu hulk baktereid. Evolutsiooni käigus on meie mikrofloora mitmekesisus kõvasti kahanenud ja inimese soolestikus elab palju vähem eri bakteriliike kui inimahvidel. See arengusuund tundub heaoluühiskonnas veelgi kiirenevat ja võib hakata mõjutama inimeste tervist. Yale´i ülikooli teadlase Andrew Moelleri juhitud rahvusvaheline uurimisrühm analüüsis vabas looduses elutsevate šimpansite, kääbusšimpansite ehk bonobote ja gorillade roojaproove ja eraldas sealt bakteritele iseloomuliku pärilikkusaine. Inimahvide mikroobikooslusi võrreldi maailma eri piirkondades elavate inimeste soolebakteritega.  Selgus, et inimeste soolebakterite kooslused on liigivaesemad kui inimahvide omad. Mida mugavamat elu inimene elab, seda vähem elutseb tema kõhus mikroobiliike.  Tänapäevaste loodusrahvaste soolestiku mikroobikooslused erinevad šimpansidest umbes 60 protsendi võrra. Keskmise ameeriklase ja šimpansi erinevus seevastu on palju suurem ja ulatub 70 protsendini. Moelleri sõnul on inimlaste mikrofloora evolutsiooni käigus pärast ühisest eellasest lahknemist aeglaselt muutunud. Üheks võimalikuks põhjuseks on erinev toit.  Bonobod, šimpansid ja gorillad söövad palju taimi ning toituvad ka võrsetest ja lehtedest. Tselluloosi lagundavad bakterid aitavad neid seedida. Inimesed seevastu söövad rohkem loomset toitu ega vaja taimerakkude lõhkumiseks mikroobide abi. Inimese ja šimpansi mikrofloora erinevuste tekkimiseks on ilmselt kulunud miljoneid aastaid. Praegu tiksub inimese bakterikell üha kiiremas rütmis. Küttide ja korilaste hõimude liikmete ja USA suurlinnaelaniku bakterikooslused on samuti üsna erinevad, kuid need muutused on tekkinud palju lühema aja jooksul. Uurija kinnitusel võib lääneliku elustiiliga inimeste mikrofloora vaesumist mõjutada nii tubane eluviis, bakterivastased seebid ja puhastusvahendeid, antibiootikumid ja keisrilõigete suurenev arv. Bakterivastased ained hävitavad lisaks kahjulikele mikroobidele ka kasulikud bakterid ning keisrilõikega sündinud laste mikroflooras puuduvad ema sünnitusteedes leiduvad mikroobiliigid. Mikroobivaesem keha tähendab paraku kiduramat tervist. Näiteks nii astma kui erinevate autoimmuunhaiguste teket seostatakse soolebakterite liigilise mitmekesisuse vähenemisega. Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.
