Tartus alustatakse vareste loendamist
Tartu linnavalitsus küsis sügise hakul teadlastelt nõu, kuidas suvel vareslaste kesklinnast minema kihutamiseks tööle pandud linnupeleteid tõhusalt kasutada ja nende kasu hinnata. Tartu kesklinna hõivavad linnuparved mustavad tänavaid ja istepinke ning teatud piirkondades on võimatu leida istumiseks puhast pinki, põhjendas linna puhastusteenistuse peaspetsialist Mart Lukason aasta algul, miks linnavalitsus kolme linnupeleti ostmiseks ja kesklinna paigaldamiseks reservfondist 7770 eurot eraldas.  Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur ja Eesti ornitoloogiaühingu liige Marko Mägi nentis, et nii nagu autot ostes ei saa kaasa sõiduoskust, ei saanud linn peleteid soetades kaasa nende kasutamise oskust. Tõsi, kaasa anti esialgne õpetus, kuidas masinad tööle lülitada. Kuid kuna tegu on väga lokaalse ja spetsiifilise probleemiga, pole teada, kuidas neid võimalikult efektiivselt kasutada, rääkis teadur.  Iga tartlane võib näha, et samal ajal kui linnupeletid kisavad, on lähedal ka hakid, kes seal ööbivad. Ka tänavad ja pingid on endistviisi täis roojatud, rääkis linnuökoloog oma tähelepanekutest linnakodanikuna. Teadlasena sooviks ta aga uurida, kas ja kuidas peletid lindudele mõjuvad.  Varem on metsalindude käitumisele keskenduv Mägi uurinud muuhulgas ka lindude stressi. Eesti ornitoloogiaühingu ajakirjas Hirundo avaldasid Marko Mägi ja doktorant Jaanis Lodjak hiljuti artikli Linna- ja kultuurmaastike künnivareste pesapaigavalik ja fekaalne kortikosterooni baastase, milles nad järeldasid, et üldiselt on linnas lindude stressihormooni tase madalam kui maapiirkonnas. Kuigi vareslastele tundub linnas elamine sobivat, soovib linn neist kesklinnas vabaneda.  Linnavareste arvukus selgub kevadeks  Alates 17. juulist kostub keskkonnaameti loal Tartus Küüni tänaval, Vabaduse puiesteel ja Ülejõe pargis iga tunni järel poolteist minutit vareste hädakisa ja pärast minutilist vaikust poolteist minutit hakkide oma. Künnivaresed tahetakse sellega linnast eemale peletada, kuna kevadisel pesitsusajal on nad väga lärmakad ja räpakad. Tavaline on, et lennuvõimetud pojad kukuvad pesadest välja ja jäävad pargiteedele surema. Hakid aga armastavad kodurahu ja oma vaikse pesitsemisega puuõõntes ja majade katustel naljalt linnainimese silma ega kõrva ei riiva. Seevastu on nad põhilisteks parkide reostajateks sügisel, kui nad suurtes parvedes kesklinna ööbima kogunevad.  Linnuökoloog Marko Mägi sõnul elab künnivareseid linnas vähem kui hakke. Samas ei tea keegi, mitme linnu peletamisega linn suvel algust tegi. Teada pole ka see, palju vareslasi praegu linnas magamas käib. Seega ei osata ka öelda, kas juba ligi neli kuud lärmanud peletitest üldse mingit tolku on.  Selle teadasaamiseks, tuleb esmalt kaardistada linnas vareslaste pesitsuskohad ja hinnata nende kolooniate suurust.  Linnuökoloog Mägi ütles, et selleks võib aeg-ajalt tund enne päikeseloojangut, kui linnud kogunema hakkavad, ronida mõne kõrgema maja katusele ja kesklinna ööbima tulevad linnud lihtsalt üle lugeda. Vilunum linnuloendaja suudab parvede suurusi silma järgi hinnata, teistele on abiks foto- ja filmitehnika ning arvutiprogrammid.  Loenduse läbiviimiseks allkirjastavad Tartu linn ja Tartu ülikool peagi koostöölepingu ja juba kevadeks peaks sügistalvine Tartu vareslaste arvukus teada olema. Nii saab edaspidi hinnata, kas neid jääb vähemaks või tuleb juurde. Uurima peaks ka peletite mõju Ent vähem tähtis pole uurida ka seda, kuidas varesed ja hakid peletitest kostuvale hädakisale reageerivad ning kuidas need mõjutavad teisi linnuliike.   Kuigi erinevate liikide hädakisad on suhteliselt universaalsed, on Mägi sõnal teada ka üksikud juhtumid, kus ühes piirkonnas salvestatud vareste hädakisa pole teise piirkonna varestele mõistetav. Ta usub, et lisaks hädakisale tuleks lindude kesklinnast eemale peletamiseks kasutada ka silmale nähtavaid vahendeid, näiteks röövlindude siluette või laserkiiri. Kuna varesed kohanevad ruttu, tuleks nii visuaalsete kui ka heliliste ärritajate asukohti pidevalt vahetada, arvas Mägi.  Paljud linnalindudega kaasnevad probleemid saavad Mägi sõnul alguse sellest, et linn pakub vareslastele ja ka teistele linnaloomadele väga head elu. Linnas puuduvad kiskjad, on soodsad pesitsuspaigad, külluslik toidulaud. Seepärast võiks iga linnakodanik mõelda, millised võivad olla tagajärjed, kui linnalinnule saia visatakse. Linnas peaks vareslastele jaguma piisavalt toitu ka lisa andmata, rääkis ta.   Küsimusele, kas erinevaid vahendeid kasutades on võimalik linnud siiski linnast eemale peletada, vastas Mägi, et selleks peab olema ka alternatiivne ala, kuhu nad ajada. Kui me suudame varesed ja hakid Tartu kesklinnast ära ajada, siis ilmselt leiavad nad endale elamiseks teised linnapargid või kalmistud, rääkis ta. Aga linnast päris välja? Vähe usutav! Tartu asub keset põllumajandusmaid, mis on ideaalsed toitumisalad, kuid ei sobi ööbimiseks ja pesitsemiseks.
