Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse
Tunnustamaks Tartu ülikooli teadlaste pikaajalist edukat rahvusvahelist teaduskoostööd vietnamlastega, anti Tartu ülikooli füsioloogilise genoomika professor Sulev Kõksile Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessori tiitel. Professor Sulev Kõks, mis ülikooliga tegemist on? Vietnamis on kolm suurt ülikooli: pealinnas Hanois, Lõuna-Vietnamis Hô Chi Minhis ja Kesk-Vietnamis Hues.Hue ülikool katab kogu Kesk-Vietnami, kus elab ligi 30 miljonit inimest. See on väga suur ülikool ja Vietnamis olulisel kohal just meditsiinitöötajate koolitajana. Hue on universitas-tüüpi ülikool, kus on olemas peaaegu kõik erialad. Selles mõttes on see väga sarnane Tartu ülikoolile. Meie teeme koostööd Hue ülikooli meditsiiniteaduskonnaga. Hue linn ise on üks vana impeeriumi pealinn. See on kogu Vietnami kultuuri- ja hariduskeskus.  Teid nimetati Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, kuna arendate Vietnami meditsiiniharidust ja aitate koolitada nende meditsiiniõppejõude nii Eestis kui seal. Mille poolest Vietnami arstiharidus Eesti omast erineb? Juba selles mõttes on seal teine maailm, et Vietnami ülikooli arstidiplomiga võib töötada ainult Vietnamis, aga Tartu ülikooli omaga kõikjal maailmas. Meie õppekava vastab kõigile rahvusvahelistele standarditele.  Kas see tähendab suurt pädevuste erinevust?  Kindlasti ka seda, aga Hue ülikoolil on täitmata ka väga palju formaalseid nüansse. Reeglina on meie ja nende arstiõpe, seal hulgas praktikamahud, üsna sarnased. Nii siin kui seal õpitakse arstiks üldjuhul kuus aastat.   Täiesti erinevad on aga tudengite arvud. Hue ülikoolis kandideerib igal aastal 1000-le arsti eriala õppekohale ligi 20 000 noort. [Võrdluseks: Tartu ülikoolis asus sel aastal arsti, hambaarsti ja proviisori eriala õppima kokku 250 uut üliõpilast. Keskmiselt kandideerib ühele kohale kolm kuni kuus inimest. (K.T.)]  Mis Vietnamis arstitudengitest pärast lõpetamist saab, elavad nad hästi? Vietnami mõistes saavad sealsed arstid väga head palka. Vietnamis on arstid kindlasti hästi teenivad inimesed, aga nende palgad ei ole muidugi võrreldavad Euroopa omadega.  Millist koostööd Tartu ja Hue ülikooli meditsiiniteadlased teevad?Väga edukas on olnud meie koostöö reproduktiivmeditsiini valdkonnas. Esimene Kesk-Vietnami katseklaasibeebi sündis tänu Tartu ülikooli arstidele selle aasta augustis. Hue ülikoolil oli kehaväliseks viljastamiseks vajalik aparatuur olemas, kuid nad ei osanud seda kasutada. Me läksime, tegime selle ära ja õpetasime ka neid. Nüüd suudavad nad juba ise väga edukalt katseklaasis viljastamisi läbi viia.  Viljatusravi teema võib Vietnami kontekstis tunduda asjatu, kuna see on riik, kus on väga suur sündimus ja rahvastiku kasv. Kuid seal on väga palju inimesi, kes lapsi ei saa. Nende kultuuriruumis on see eriliselt suur õnnetus, kuna on suur kultuuriline surve lapsi saada.  Millised on teised edulood?Tartus on käinud Vietnami kirurgid, kellele me õpetasime kaasaegseid ortopeedilisi võtteid. Meie ortopeedid käivad ka kohapeal sealseid spetsialiste välja õpetamas ja operatsioone juhendamas ning aitavad keerulisemaid juhtumeid opereerida.  Kindlasti on meil edukas koostöö ka geneetika uuringutes. Me uurime haruldasi haigusi, näiteks luu arenguhäireid ja luuvähki ning nende pärilikke tekkepõhjuseid.  Ka Tartu ja Hue ülikooli hambaarstid ja lastearstid teevad ühiseid projekte ja huvi selleks on ka proviisoritel. Eelmisel nädalal Vietnamis visiidil olles arutasime ka ühise doktorantide programmi loomise üle.  Kui kaugele on jõudnud Vietnami sõjast sinna jäänud taimemürkide mõju uurimine? Me alustasime sellega alles eelmisel aastal ja praegu uurime tausta. Vietnamis on teadaolevalt väga palju dioksiini. Eeldus on, et keskkonnas leiduva dioksiini tagajärjel on inimestel luustiku arenguga seotud anomaaliad rohkem.  Me tahame saada ülevaadet, kui palju selliseid anomaaliad Vietnamis esineb ja kui palju on üldse erinevaid luuhaigusi, mida saaks dioksiiniga seostada. Meid huvitab, kas Vietnamis ikka on luudega seotud anomaaliad rohkem kui teistes riikides. Selleks kogume erinevate luustiku haigustega inimestelt nii DNA-d kui ka RNA-d ja biomarkereid. Meil on olemas 600-700 inimese analüüsid ja mõni tuhat tuleb veel koguda. See ei ole raske ja läheb üsna ruttu, kuna rahvastik on suur ja ka meditsiinitöötajaid palju. Arvan, et juba järgmise aasta lõpuks on meil teada, kuidas keskkond luustiku haiguste teket mõjutab ja kui palju selliseid haigusi Vietnamis on. Põhjus-tagajärg seoseid me nii kiiresti uurida ei jõua. Kui lihtne või raske on Vietnamis ja vietnamlastega koos töötada?Me oleme harjunud Vietnamist mõtlema kui väga vaesest ja mahajäänud riigist. Minu kogemus sellel maal on veennud mind täiesti vastupidises. Kuigi neil pole nii palju raha, kui vaja oleks, ei julge ma seda kuidagi vaeseks mahajäänud riigiks kutsuda. Vietnamil on väga huvitav ajalugu. Ta on mitu tuhat aastat olnud iseseisev riik. Ta on suutnud võita kõik viimased sõjad ja võitnud ka kõiki oma suuri naabreid. Lisaks on Vietnamis väga hea toit ja seal elavad väga avatud ja lahked inimesed, kellega on hea koos töötada. See on budistlik riik ja budism on väga tolerantne  sa võid teha ükskõik mida ja sa ikka ei käitu valesti. Sellises riigis on eurooplasel suhteliselt mugav toimetada. Loe samal teemal ka Tartu ülikooli ajakirjast http://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/725  
