Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad
Läänemere piirkonna lubjarikkad rohumaad  puisniidud ja looniidud ehk alvarid - on ühed kõige liigirikkamad kooslused maailmas. Ometi on paljud niiduliigid sobivatest elupaikadest puudu, sest taimed ei suuda piisavalt hästi levida.  Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli taimeökoloogid, kes uurisid koos Rootsi ja Vene kolleegidega, kui palju sobivaid liike võiks liigirikastelt niitudelt siiski veel puudu olla ning mis põhjustel liigid puuduvad. Ajakirjas Ecography ilmunud uuringu tulemused näitasid, et kuigi ühel ruutmeetril lubjarikkal niidul võib koos kasvada 30-40 taimeliiki, on väga paljud regioonis leiduvad ja kooslusesse sobivad liigid ruutudel esindamata. Neid kooslusesse potentsiaalselt sobivaid, kuid puuduolevaid liike võime kutsuda tumedaks elurikkuseks, mis on analoog kosmoloogias tuntud tumeainele, selgitas uurimistöö juht professor Meelis Pärtel Tartu ülikoolist. Tumeda elurikkuse teooria pärineb Tartu ülikooli taimeökoloogidelt. Tumeda elurikkuse liigid võisid ökosüsteemis olla kunagi olemas ja sobivate tingimuste tekkel võivad need taas sinna tagasi tulla. Uurimismeeskond analüüsis rohkem kui 1000 taimkatteruutu Läänemere regiooni kuivade lubjarikaste rohumaade levikualalt. Hindamaks, millised liigid on prooviruutudelt puudu (ehk kuuluvad tumedasse elurikkusesse), analüüsiti niiduliikide koosesinemise mustreid. Oli väga üllatav, et nii palju potentsiaalselt sobivaid liike on nendest liigirikastest kooslusest puudu, misjärel uurisime liikide tumedasse elurikkusesse kuulumise põhjuseid, ütles Kersti Riibak, artikli esimene autor ja professor Pärteli doktorant. Võrdlesime prooviruutudel vaadeldud ja puuduolevate liikide tunnuseid ja leidsime, et puuduolevad taimed levisid lühemaid vahemaid ja tootsid vähem seemneid kui ruutudel vaadeldud liigid. Sajand tagasi olid lubjarikkad rohumaad Läänemere regioonis laialdaselt levinud, kuid tänapäevaks on alles jäänud vaid väiksed üksikud laigud. Uurimustöö tulemused viitavad, et looduskaitselised tegevused peaksid niiduliikide levimisele igati kaasa aitama. Paljud taimeseemned levivad kariloomade või isegi niidukite abil. Oleks hea, kui kariloomad või niidukid jäetakse enne ühelt alalt teisele viimist puhastamata, soovitas doktorant Riibak. Loomadega levivad väga paljud niidutaimed ja isegi need, kelle seemnetel pole erilisi kohastumusi - konksukesi või ogasid. Saksamaal tehti uuring, kus suve jooksul kammiti üheainsa lamba kasukast välja 8500 seemet 85 erinevast taimeliigist. Sel moel võivad levida näiteks lamba-aruheina, hariliku köömne, metsporgandi ja hariliku maarjalepa seemned.Kõige üldisema sõnumina võib öelda, et kooslustes toimuvate ökoloogiliste protsesside mõistmiseks tuleks arvestada ka sobivatest elupaikadest puuduolevate liikidega, mitte ainult vaadeldud elurikkusega, lõpetas professor Pärtel.
