Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu
Komeediuurijatele on olnud põnev aasta. Augustis jõudis Euroopa kosmoseagentuuri uurimisjaam komeedi 67P/Churyumov-Gerasimenko orbiidile ja novembris maandus taevakeha pinnale robot Philae. Edaspidi saab komeete uurida kergema vaevaga ja aastatepikkuse kosmosereisi asemel võib sõita lõunapoolusele.  Ajakirjas Earth and Planetary Science Letters ilmunud värske uurimuse kinnitusel leidub Antarktika jääs komeeditolmu kübemeid. Kunagi varem pole neid Maa pinnalt avastatud. Jaapani Kyushu ülikooli juhitud uurimisrühm on alates 2000. aastast kogunud Antarktika uurimisjaamadest paarikümne meetri sügavuselt jää- ja lumeproove. Nende sulatamisel avastati üle 3000 mikrometeoriidi, mille suurus jäi 10 ja 60 mikromeetri vahele. Viis aastat kestnud põhjalik uurimine kinnitas, et neist umbes 40 on ehituselt ja koostiselt väga sarnased atmosfäärist pärit komeediosakestega. Samasuguseid tolmukübemeid saatis 2006. aastal Maale ka ümber Päikese tiirelnud NASA uurimisjaam Stardust. Siiani ei usutud, et komeetidelt pärit tolm võiks Maal atmosfääri sisenedes säilida. Uuring kinnitab, et tolmukübemed püsivad nii lume kui jää sees pikka aega ega kahjustu. Lisaks rõõmustab teadlasi see, et lõunapooluselt kogutud komeeditolm on väga puhas. Tavaliselt üritavad astrofüüsikud komeeditolmu püüda atmosfääri ülakihtidest. Selleks kinnitatakse stratosfääris lendavatele lennukitele erilised plaadid. Neid määritakse silikoonõliga ja kosmilised tolmuterad peaksid sinna kleepuma nagu kärbsed liimiga kaetud paberile.  Nii saastuvad tibatillukesed tolmuosakesed nii õli kui hiljem plaatide puhastamiseks kaetud kemikaalidega. See raskendab nende uurimist.  Kuna komeedid moodustusid Päikesesüsteemi tekkimisel üle jäänud materjalist, aitab nende uurimine selgitada meie planeedisüsteemi kujunemist ja seda, kuidas tekkisid Maal eluks sobivad tingimused.
