Kuidas vesi Maale jõudis?
Komeedi 67P/Churyumov-Gerasimenko vesi on täiesti ebamaise koostisega. 4,5 miljardi aastat tagasi oli Päikesesüsteem verinoor ja ülimalt kuum. Kui titeeas Maal vett leiduski, siis aurustus see kohe. Praegu meredes ja jõgedes leiduv vesi on siia jõudnud asteroidide või komeetidega. Nüüd tunduvad need taevakehad kuivade kivikõrbetena, kuid meie planeedisüsteemi nooruses sisaldasid need tõenäoliselt suurel hulgal vett. Mõistmaks, kust vesi pärineb, hindavad astrofüüsikud vesiniku eri vormide vahelist suhet. Raske vesinik ehk deuteerium, mille tuumas on erinevalt tavalisest vesinikust lisaks prootonile veel üks neutron, on Maal haruldane.  Näiteks Halley komeedis on deuteeriumi kaks korda rohkem kui maises vees. Too komeet pärineb Päikesesüsteemi piirialalt Oorti pilvest. Seevastu komeedi Hartley 2 uurimine  kinnitas, et tolle taevakeha vesi on samasugune kui Maal. Hartley 2 pärineb Neptuuni ja Pluuto vahelisest Kuiperi vööst, mis asub Maale ligemal kui Oorti pilv. Euroopa kosmoseagentuuri uurimisjaam Rosetta on augustist saati tiirelnud ümber komeedi 67P/Churyumov-Gerasimenko, mille algkodu on samuti Kuiperi vöös. Rosetta pardal olevad mõõteriistad on põhjalikult uurinud komeedi atmosfääri.  Ajakirjas Science ilmunud esialgne analüüs kinnitab, et sealses vees on rasket vesinikku rohkem kui ühelgi teisel seni uuritud taevakehal ehk ligi kolm korda rohkem kui Maal. Uurimuse autori Berni ülikooli astronoomi Kathrin Altweggi sõnul paneb see komeetidelt vee pärinemise teooria tõsise kahtluse alla. Isegi kui suur osa Kuiperi vöö komeetidest on pigem Hartley 2 moodi, siis piisab paarist 67P-sarnasest komeedist, et nonde taevakehade vesiniku ja deuteeriumi suhtarv paigast nihutada.  Altweggi oletusel pärineb maakera vesi pigem Marsi ja Jupiteri vahel paiknevatelt asteroididelt. Vee päritolu selgitamiseks on vaja rohkem uurimislende Kuiperi vöö komeetide juurde.
