Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus?
Riknenud toiduainetele tekib tavaliselt roheka või valge värvusega hallitus. Novaatori lugeja küsib, miks on kohvimasina kohvipaksu kogumiskarbis hallitus roosakat värvi.  Tartu ülikooli mükoloogia professor ja loodusmuuseumi juhataja Urmas Kõljalg vastas: Seeni, mis moodustavad niidistiku, mida nimetatakse hallituseks, on tuhandeid. Nende seas on väga erineva värvuse ja füsioloogiaga seeneliike. Samas täheldas Novaatori lugeja, et riknema läinud kohvipaksu alumistes kihtides on näha ka rohekat hallitust. Kõljalg arvab, et tegemist võib olla kahe erineva hallitusseenega. Samas ei välist ta, et tegemist võib olla ka sama seeneniidistikuga, mis on algselt roosakas ja eosed, mis muudavad niidistiku koloonia rohekaks, tekivad hiljem. Sama liigi niidistiku värvust võib ka valgus mõjutada, lausus ta.  Selleks, et teada saada, kas tegemist on sama või erinevate liikidega, tuleb seentest eraldada nende puhaskultuurid, see on ainult ühe seenetüve rakke sisaldav populatsioon. Nii on võimalik kindlaks teha ka see, millistel tingimustel need kohvipaksu pinnal või sees kasvavad. Loe samal teemal ka Tartu ülikooli mikrobioloogia dotsent Tiina Alamäe kommentaari:  Hallitusseened kasvavad torujatest hüüfidest koosneva hargnenud mütseelina ehk seeneniidistikuna, mis areneb pinna sees ja ka pinna kohal. Seenekoloonia pinna kohal arenevat mütseeli nimetatakse õhumütseeliks ja sellel moodustuvad suguta paljunemise rakud, mida nimetatakse kas koniidideks ehk lülieosteks või lihtsalt spoorideks ehk eosteks.  Spooride moodustumine on osa seenekoloonia elutsüklist. Spoorid on hallitusseentel sageli värvilised, mistõttu muudab koloonia spooride moodustudes värvi. Näiteks Aspergillus nigeri spoorid on mustad, Neurospora crassal roosad ja Penicilliumi (pintselhallitus) liikidel enamasti sinakasrohelised. Spoorid on hüdrofoobsed, kerged ja levivad õhku sattudes tuulega. Spoori ehk eoste idanedes moodustub uus hallitusseene koloonia. Idanemiseks peab spoor sattuma keskkonda, kus on niiskust ja toitaineid.  Hallitusseentele sobivad väga paljud toitained, sealhulgas ka need, mis sisalduvad kohvipaksus, näiteks tselluloos, hemitselluloos ja fenoolsed ühendid. Seetõttu on kohvitööstuse jäätmeid, ka kohvipaksu, kasutatud hallitus- ja teiste seente kasvatamisel substraadina ehk alusmaterjalina. Kui kohvipaksu mingiks otstarbeks koguda, siis peaks selle ära kuivatama, et vältida hallituse kasvu. Seda pole vaja teha aga juhul, kui kohvipaksu kasutatakse näiteks suvel kompostina.  Kuna mitmed hallitusseened, seal hulgas Aspergillus põhjustavad allergiaid ja muid haigusi, siis peaks kohvimasina kogumiskambrit ja ka teisi osi regulaarselt puhastama, et hallitusseened ei saaks paljuneda. Üldiselt ei soovitata hallitanud toitu süüa ja hallitanud mahlu juua, sest need võivad sisaldada seenetoksiine. Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna mütseel võib olla levinud toote sisemusse ja seega ei pruugi olla selle tarvitamine toiduks ohutu.
