Uudistepäeva kokkuvõte 30. märtsil
Palgavaesed läbivad enne toetuse saamist ümbrikupalgakontrolli  Autor: Rene Suurkaev / ERR Madalapalgalistest täiskohal töötavatest inimestest ehk nö palgavaestest on siiani taotlenud riigilt toetust 78 000 inimest. Maksu- ja tolliamet (MTA) vaatab enne tagasimakseid läbi, kas taotlejal selleks ka tegelikult alust on ehk püüab tuvastada, ega ei ole tegemisT ümbrikupalgasaajaga, kel õigust toetusele pole. Õigus toetust taotleda lõppeb reedel, mil läheb lukku tuludeklaratsioonide esitamine, kuhu toetuskõlblik taotleja vastava "linnukese" peab tegema. Neljapäevase seisuga on taotluse esitanud 78 000 nn palgavaest, kellele kuulub tagastamisele kokku 28,4 miljonit eurot. Siiski hindab MTA, et tegelikkuses jäävad tagastatavad summad tagasihoidlikumaks, kuivõrd taotlejad läbivad ka ümbrikupalgakontrolli.   Tartu ülikooli rektorina jätkab Volli Kalm Foto: ERR 250-liikmelisest valimiskogust hääletas teises voorus Volli Kalmu poolt 147 valimiskogu liiget. Seega jätkab Tartu ülikooli rektorina viimased viis aastat ametis olnud rektor. Tartu ülikooli rektoriks kandideerisid praegune rektor, TÜ rakendusgeoloogia professor Volli Kalm ja TÜ praktilise filosoofia professor Margit Sutrop. Esimeses voorus andis Margit Sutropile 97 ning Volli Kalmule 113 häält, mis tähendas, et teise hääletusvooru läks edasi rohkem hääli saanud kandidaat ehk Volli Kalm. Teises voorus jagati välja 210 sedelit, 39 jäi välja jagamata. Kastis oli 210 sedelit, milest kaks oli rikutud. Volli Kalmu poolt hääletas 147 valimiskogu liiget. Rektor valiti viieks aastaks ja tema uus ametiaeg algab 1. juulil 2017. aastal.   Maanteeameti eesmärk on võimaldada Jürist Mäoni sõita 120 km/h Jüri-Mäo lõigul võib tulevikus olla võimalik sõita kiirusega kuni 120 km/h. Autor: ERR/Fotokollaaž Maanteeameti tellimusel algavad sellest suvest Eesti seni mahukaimad ehitustööd Tallinna-Tartu maanteel, mille tulemusel rajatakse kahe linna vahele poole maantee ulatuses ohutum, neljarealine tee. Tänavu suvel alustatakse esmalt Kose-Ardu teelõigu ehitusega, pisut hiljem alustatakse Ardu-Võõbu lõik. Mõlemad peaksid jõudma lõpule 2020. aasta lõpuks. Maanteeameti asejuht Kaupo Sirk usub, et pärast uute teelõikude valmimist saab Jürist Mäoni tõsta piirkiiruse 120 km/h. "Ma väga loodan, et kui me saame Kose-Võõbu lõigu tervikuna valmis, siis mina usun, et seal saab sõita juba 120-ga. Eesmärk on alates Jürist kuni Mäoni sõita 120-ga," ütles Sirk "Aktuaalsele kaamerale".   Tallinn sulgeb maist trolliliini number 9 Troll. Autor: Postimees/Scanpix Tallinn sulgeb alates maikuust trolliliini number 9 Keskuse - Kopli, mis on järjekorras viies sulgemisele minev trolliliin.Trolliliini number 9 hakkab alates 2. maist teenindama bussiliin number 72 Keskuse - Kopli ja liinil hakkavad sarnaselt liinidega number 42 ja 43 sõitma hübriidbussid, ütles Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo BNS-ile. Trolliliinide sulgemise põhjusena on linn nimetanud vanade Škoda trollide amortiseerumist ja otsust nende asemele uusi trolle enam mitte soetada.   Tillersoni ja Türgi liidrite kohtumisel keskenduti Süüriale USA väliminister Rex Tillerson ja Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu. Autor: Umit Bektas/Reuters/Scanpix USA välisministri Rex Tillersoni sõnul keskenduti tema ja Türgi liidrite kohtumisel Süüria konflikti lahendamisele. Tillerson ütles neljapäeval, et kõneles Türgi liidritega stabilisatsioonitsoonide rajamisest Süürias. Tema sõnul uuritakse mitut võimalust, kuidas neid piirkondi kindlustada, vahendas Reuters. Tillerson ütles ühisel pressikonverentsil Türgi välisministri Mevlüt Çavuşoğluga, et Türgi on USA võtmepartner võitluses äärmusrühmituse ISIS vastu. Tema sõnul on kahe riigi ühine eesmärk ka vähendada võimalust, et Iraan regioonis probleeme tekitab. Tillerson rääkis, et Süürias edusammude tegemiseks tuleb pidada veel arutelusid, kuid ta lisas, et president Bashar al-Assadi rolli otsustavad Süüria inimesed.   Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi Foto: Kim Kyung-Hoon/Reuters/Scanpix Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu. "Inimestel on kombeks Pekingi ja teiste Aasia suurlinnade sudust pilte vaadates osatada, et miks nad küll ometi oma õhuga midagi ette ei võta. Samas ei mõtle nad sageli selle peale, et osaliselt on odavaid kaupu tarbides selle taga nemad ise. Inimesed surevad selle tagajärjel," nentis uurimuse juhtivautor Steven Irvine`is asuvast Davise California ülikoolist ERR Novaatorile antud intervjuus. Davis leidis kolleegidega, et 2007. aastal võis kõigist peenosakeste põhjustatud enneaegsetest surmadest kanda rahvusvahelise kaubanduse arvele 22 protsenti. Lihtsalt öelduna suri teise riigi jaoks kaupade tootmisega tootjariikides hinnanguliselt 778 000 inimest. Vähem kui 2,5-mikromeetrise läbimõõduga osakesed kasvatavad muu hulgas südame-veresoonkonna haigustesse ja kopsuvähki haigestumise riski ning võimalust infarkti saamiseks.   Andra Teede: mina "Õnne 13" viimast osa kirjutama ei hakka Andra Teede Autor: Postimees/ Scanpix Stsenarist Andra Teede tunnistas, et tema ülimenukal seriaalil "Õnne 13" lõppu ei näe."Morna linnale ei saa mingit kriipsu peale tõmmata. Ma arvan, et mingit viimast osa mina kirjutama ei hakka ja pärast mind tulevad kunagi teised stsenaristid. Nii palju, kui ma käin silmad lahti ringi, siis "Õnne 13" on ülioluline eestlastele, ma saan nii palju kirju," rääkis Teede "Vikerhommikus". Teede lisas "Õnne 13" on seriaal, mille puhul ei saa üldse sahtlisse osi ette kirjutada. "Seda kinni panna, no ma ei tea, mina ei soovitaks. See, kas saab Õnnel üldse viimasest osast teoreetiliselt mõelda. Ma ei saa mõelda viis osa ka ette, sest tänagi ma kirjutasin Õnnet, lugesin ERR-i portaalist uudiseid ja lähtusin sellest," kirjeldas Teede sarja käsikirja loomist.   Euroopa väike jääaeg ehk kuidas sai iluuisutamine alguse  Juba kiviajal panid inimesed endale talla alla sirged luutükid ja käisid nendega uisutamas. Hiljem aga võeti kasutusele raud ja loomulikult hakati kohe ka uisuterasid valmistama. Tõenäoliselt paljud teavad seda vana Hollandi lasteraamatut, kus lapsed jäätunud kanalite peal uisuvõistluseid pidasid. Kunstisõbrad teavad Edinburghi uisutava kirikuõpetaja maali 18. sajandi lõpust ning maali Frankfurdis uisutavast noorest Goethest, keda kohalikud naised lumepallidega loobivad. Muusikasõbrad teavad, et Vivaldi "Talv" on kirjutatud Veneetsias ja et lapsed uisutasid sel ajal (st aastal 1725) Veneetsia laguunil. Prantslased on rääkinud, et tegelikult mõtlesid iluuisutamise välja hoopis nemad, sest aastal 1776. olevat Marie Antoinette esinenud uiskudel Versailles’ lossi tiigil. Samas me teame muidugi ka seda, et Marie Antoinette oli tegelikult austerlanna. Ja kui mõelda ka 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Eesti peale, siis kõik eestlased ju uisutasid siis. Hella Murrik uisutas Tartus Botaanikaaias, Johannes Vares-Barbarus uisutas Pärnu lahe jääl, Kuressaare merekooli poisid kohalikul liuväljal jne. Siit edasi on väga kohane esitada küsimus, miks ei uisuta tänapäeva Šoti kirikuõpetajad Duddingstoni järvel ja miks ei loobi sakslannad Frankfurdis Maini jõel uisutavaid poeete lumepallidega. Ja miks ei uisuta Hollandi lapsed kanalitel. Ja miks Versailles’ lossi tiik ning Veneetsia laguun enam talvel ei jäätu. Vastus seisneb selles, et soe on ja jäätumiseks on külma ilma vaja. Nimelt tabas Euroopat 15. sajandist kuni 19. sajandini niinimetatud väike jääaeg. Talved olid pikad ja külmad, suved lühikesed. Looduslikud veekogud olid pikalt jääkaane all. Isegi Läänemeri on kirjalike allikate kohaselt tol ajal olnud vähemalt kaks korda otsast otsani jäätunud. Ning loomulikult olid need tingimused suurepärased uisutamise arenguks. Ning teistpidi – kui seda väikest jääaega poleks olnud, siis poleks meil ka iluuisutamist. Tolle aja eurooplased uisutasid summaarselt piisavalt palju tunde, et laduda alus iluuisutamisele kui spordialale.   ILM HOMME: pilves selgimistega  Hommikupoolikul sajab enamasti Ida-Eestis veel lörtsi, siis sadu lakkab. Tuul keskpäevaks nõrgeneb ja puhub põhjakaarest 2–7 m/s. Õhutemperatuur on 2–6 °C. Hommikupoolikul sajab enamasti Ida-Eestis veel lörtsi, siis sadu lakkab.
