Jürgen Rooste luuletus. Naeratav poiss
sõidan omikul trolliga pelguranna lõpust kristiinesse teises peatuses istub mu kõrvale neeger mis neeger kõrvaklapid pääs ja naeratab päratut naeratust nagu oleksime vanad sõbrad: mul prahvatab nagu kogemata where are you from ja ta vastab kõige loomulikumalt kõige suurema naeratusega: from Estonia   tal on suured kõrvaklapid pääs ta noogutab tasa kaasa ja lausub sõnu: nagunii kuulab räppi mõtlen ma ja siis kuulen ta klappidest ei tule biiti vaid keegi loeb sääl vabavärsis huugavat-hulkuvat ajuti riimuvat luulet mida ta ühes ütleb ja ma mõtlen ma ei tea väga palju valgeid mehi kes hommikuses trollis luulet kuulaks Eestis   ta tuleb ka kristiines maha ja longib kuskile tondi poole jamul on veidi kurb et ma ei saagi teada kesse naeratav poiss on
