Rekordiline kiirkaamera jäädvustab sekundis viis triljonit kaadrit
Seadme tööpõhimõte erineb argikasutuses olevate tipptasemel kiirkaamerate omast. Iga selle jäädvustatav kaader koosneb neljast erinevate laserimpulssidega abil tehtud pildist. Iga valgusimpulss kannab endas unikaalset koodi. See võimaldab hiljem pildid üksteisest eraldada, need ajaliselt õigesse järjekorda asetada ja sellega kaadrite arvu kordades kasvatada. Tehnika võimaldab eristada seeläbi sündmusi, mille kestvus on vaid 0,2 pikosekundit. Näitkatsetes suutis Lundi ülikooli põlemisfüüsika professor Marcus Alden kaaslastega jäädvustada isegi õhus leviva valguskiire liikumise.  Võrreldaval ajaskaalal töötavaid kiirkaameraid on valmistatud varemgi. Massachusettsi tehnoloogiainstituudi teadlased esitlesid triljon kaadrit sekundis jäädvustavat seadet juba 2011. aastal. Eelmist rekordihoidjat, Tokyo ülikooli füüsikute esitletud tehnikat lööb Lundi ülikooli leiutis 600 miljardi kaadriga. Võrdlusena suudavad tipptasemel telefonid ja argikasutuses olevad kiirkaamerad jäädvustad sekundis vastavalt tuhat ja miljon kaadrit. See võimaldab nähtavaks muuta näiteks putukate tiivalöögid ja kuulide deformeerumise kokkupõrkel. Töörühma sõnul aitab FRAME'iks nimetatud tehnika mõista paremini ülilühikestel ajaskaaladel toimuvaid protsesse, nagu plahvatusi, loomade närvisüsteemi tööd ja mitmeid keemilisi reaktsioone. Praktilise väljundina võiks see viia tõhusamalt töötavate sisepõlemismootorite ja gaasiturbiinideni. Uurimus ilmub ajakirjas Light: Science & Applications.
