Vandumine teeb tugevamaks
Uurimus toetub paari aasta eest tehtud tööle, milles uuriti vandumise ja valutaluvuse vahelisi seoseid. Toona leidis Keele'i ülikooli psühholoog Richard Stephens kolleegidega, et katse ajal vabalt valitud vandesõnade kordamisel suutsid uurimisalused hoida oma kätt jäise veega täidetud ämbris 40 sekundi võrra ehk poole kauem, Värskes uuringus palus ta 29 katsealusel sõita pool minutit rattaga ja mõõtis 59 vabatahtliku käe survetugevust. Töörühm leidis, et võrreldes neutraalsete sõnade kordamisega tõusis vandudes rattakatses uurimisaluste suurim võimsus keskmiselt 24 vati võrra, ligikaudu kolm protsenti. Maksimaalset survetugevust kasvatasid vandesõnad 2,1 kilogrammi võrra ehk kaheksa protsenti. Stephens leidis, et südamelöökide sagedust vandumisega käsikäes ei kasvanud. Seetõttu oletab töörühm, et selle taga pole nn põgene või võitle reaktsioonist, mille eesmärgiks on valmistada keha ette peagi algavaks võitluseks või põgenemiseks. Teisisõnu ei mõjutanud vandumine sümpaatilist närvisüsteemi. Seega jääb vandumist sooritusvõime paranemisega siduv mehhanism veel saladuseks. Ka tuleb järelduste paikapidavust kontrollida täiendavates katsetes. Kuigi tegu oli statistiliselt oluliste tulemustega, oli uuritavate hulk psühholoogiakatsetele iseloomulikult väike. Samuti keskenduti uuringus noortele, vastavalt 19- ja 21-aastastele täiskasvanutele. Tulemusi esitleti Briti Psühholoogide Seltsi aastakonverentsil.
