Vastseliina sõjahaud annab uut teavet sõjapidamisest
Kui veel kolm nädalat tagasi arheoloogid arvasid, et võib-olla lisaks sõjahauale tuleb välja veel umbes 20 luustikku, siis tänaseks on see pilt kardinaalselt teine - välja on kaevatud juba üle 140 varauusaja matuse, vahendas "Aktuaalne kaamera". Suurema osa leidudest moodustavad üksikud matused, leidude hulgas on aga ka viis kahe kuni viieteistkümne säilmega ühishauda, mis viitab võimalikule haiguspuhangule. Leitud on aga ka kolm tubekruloosi tunnustega luustikku. "Enamasti neid maakalmistul või alevikalmistul ja -kirikaedades pole siiamaani ühtegi dokumenteeritud, tuvastatud. Kindlasti annab see haiguste levikule ja iseloomule kõvasti informatsiooni juurde," selgitas Tartu ülikooli arheoloogiakabineti tehnik, luuuurija Martin Malve. Keskajast ja varauusajast pärinevatest haudadest on välja tulnud ka üksikuid esemeid, näiteks 13.-14. sajandist pärit ristripats. Hauapanuseid Vastseliinast siiski väga palju leitud pole. "Enamasti keskaja kombe kohaselt ei pandud hauda esemeid, surid inimesed ära ja tuli kiiresti ära matta, ei olnud aega sinna neile midagi kaasa panna," ütles Malve. Luustikud annavad aga ka olulist infot nii piirkonna ajaloo kui ka Vastseliina piiskoplinnuse kohta, mis, arvestades tõika, et parasjagu rajatakse sinna Eestis ainulaadset keskaja teemaparki, aitab kaasa koha veel atraktiivsemaks muutmisele. "Ajalugu on see, mis inimesi huvitab ja ma arvan, et see tulem, mis siin lõpuks keskaja teemapargis lõplikult tuleb, annab oluliselt meie piirkonnale juurde," arvas Vastseliina piiskoplinnuse linnuseisand Ivar Traagel. Väljakaevamistööd loodetakse lõpetada käesoleva nädala lõpuks.
