Okupatsioonide muuseum räägib rändelugusid
1944. aasta sügis. Rootsile kuuluvale Gotlandi saarele saabub Balti riikidest kuni 1000 sõjapõgenikku päevas. Teise maailmasõja ajal Rootsi armees teeninud fotograaf David Holmertil õnnestus jäädvustada killuke tollasest põgenikekriisist. "Tal oli juurdepääs põgenikelaagritesse ja kõikjale. Ta võis igal pool pildistada. Tal õnnestus pildistada naisi vastsündinud lastega ja inimesi arsti juures. Tema poeg kogus need fotod kokku ja tal tekkis küsimus, et kes need inimesed on seal fotodel. Balti riikidest tuli Gotlandile 10 000 inimest. Arhiividest võib näha, et alguses, 1943. ja 1944. aastal, oli iga inimese kohta A4 jagu märkmeid, aga kui neid hakkas tulema 700-1000 päevas, siis oli hea kui nimigi kirja sai," rääkis näituse koostaja Anna Norberg. Kolmiknäituse teine osa "Rändelood" toob meid tänapäeva Eestisse, et näidata kui erinevad võivad olla rändekogemused ja ka põhjused erinevatel inimestel. "On kas vabatahtlik või sunniviisiline, kas on elukohajärgne piiride ületus või rahvusvaheliste piiride ületus. Lähtudes sellest me tahtsimegi näidata, et ka Eestis kogu see rände olemus või mõte on tegelikult hästi lai," selgitas näituse koostaja Viktoria Kotsjuba. Näituse kolmas osa "Rändaja portreed – pealkirjade tagant paistev Rootsiˮ avab aga viimastel aastakümnetel Rootsi jõudnud põgenike elukäike.
