Jürgen Rooste. Vana hipi pole hipster
on telliskivis laialt laokil hipsterite ilk kui vana bazaarimemoriaali paitamas mu pilk   on kaubakeskus – kallivõitu poed ei mingit turgu sa ligemale poed – koos peitume me kahe loodud urgu   siin küll on hulle ärisid – veidraid veidraid paiku keelat nuge – maskeerit vööpandlaiks – militaarset laiku   ja stalini büst kõrvu kõrgub kaltsukas haakristilipuga (need kokku käivadki!) et tungvel tulvast suga koos siit ära kipun ma (sest käigud kitsad näivad nii)   pood kaubakeskus: ikka ainult pood ja massid inimvood siin hipsteritelinnas jäänd on väikseks hulkurite kvoot   kes ennast elatavad nukapäälse poe või turuletiga ja juhutöödega ja sellega et nende lugu inimketina   on väldand põlvest põlve ma olen üks neist: selle laulu neile võlgnen olen inimjäänuk: küll ehk palju hummust teistind   aga ikka veidi vanamoolsalt veistid:   kui vanasti sai öelda „tavaline inimene” vihmapiisad ripsmel siis nüüd on saad me hallist massist läikiv ruuduline hipster   ei enam turgu – ei enam hipiurgu ma setu puskariga puhtaks pühin kurgu ja suundun sisimasse – alla raamatute orgu meil jäävad kirjaread – ei tohi lasta nina norgu
