VTA lõpetas kevadise metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise
VTA külvas selleks, et vältida marutaudi taaslevimist Eestisse metsloomade rändega, väikelennukitelt marutaudivastast vaktsiini 6100 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaaga piirnevatel aladel. Vaktsiinsöötade külvamisega alustati Lõuna- ja Kagu-Eestist ning tööga jätkati Ida-Virumaal. Kokku kulus puhvertsoonis vaktsiinsöötade külvamiseks kuus päeva. Spetsiaalse peibutussööda välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist ning mille sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsööt ega selles sisalduv kahjutustatud marutaudi viirus ei ole küll ohtlik, kuid lemmikloomad tuleks puhvertsoonis hoida paar päeva sisehoovides, et nad metsloomadele mõeldud vaktsiinpalasid ära ei sööks. VTA kinitusel ei maksa taasnakatumise riski alahinnata, kuna marutaudioht on Baltimaade idapiiril suurenev, haigus on endiselt levinud ka pajudes teistes riikides ning mitu riiki Euroopas on seeläbi taasnakatunud. Alates 2013. aastast on Eesti ametlikult marutaudivaba riik. Kuna taud on jätkuvalt laialt levinud naaberriigis Venemaal ning viimasel ajal on nii juhtumite arv kui ka nakkuse leviala naaberriigis suurenenud, pole oht Eesti jaoks kadunud. Veterinaar- ja toiduamet korraldab kaks korda aastas metsloomade marutaudivastase vaktsiini külvamist ohustatud piirialadel. Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub sügisel. Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Aastatel 2006-2010 külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal, misläbi tõrjuti haigus riigist välja. Selleks, et takistada haiguse taaslevimist naaberriikidest Eestisse, tehti aastatel 2011-2014 vaktsineerimist ohustatud aladel riigipiiril Läti ning Venemaaga. Alates 2015. aasta kevadest külvatakse vaktsiinsöötasid vaid Venemaaga piirnevatel aladel.
